Congratulations!

[Valid RSS] This is a valid RSS feed.

Recommendations

This feed is valid, but interoperability with the widest range of feed readers could be improved by implementing the following recommendations.

Source: https://kaupmeesteliit.ee/feed/

  1. <?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
  2. xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
  3. xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
  4. xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
  5. xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
  6. xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
  7. xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
  8. >
  9.  
  10. <channel>
  11. <title>Eesti Kaupmeeste Liit</title>
  12. <atom:link href="https://kaupmeesteliit.ee/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
  13. <link>https://kaupmeesteliit.ee/</link>
  14. <description>Eesti Kaupmeeste Liit on vabatahtlikkuse alusel ühinenud Eesti Vabariigis tegutsevate jae- ja hulgikaubandusettevõtete ühendus.</description>
  15. <lastBuildDate>Fri, 26 Sep 2025 11:27:09 +0000</lastBuildDate>
  16. <language>et</language>
  17. <sy:updatePeriod>
  18. hourly </sy:updatePeriod>
  19. <sy:updateFrequency>
  20. 1 </sy:updateFrequency>
  22.  
  23. <image>
  24. <url>https://kaupmeesteliit.ee/wp-content/uploads/2021/11/cropped-logo-pruun-512x512-1-32x32.png</url>
  25. <title>Eesti Kaupmeeste Liit</title>
  26. <link>https://kaupmeesteliit.ee/</link>
  27. <width>32</width>
  28. <height>32</height>
  29. </image>
  30. <item>
  31. <title>Metsade raadamise määrus lükkub 2026. aastasse</title>
  32. <link>https://kaupmeesteliit.ee/uudised/metsade-raadamise-maarus-lukkub-2026-aastasse/</link>
  34. <dc:creator><![CDATA[Katrin]]></dc:creator>
  35. <pubDate>Fri, 26 Sep 2025 11:27:07 +0000</pubDate>
  36. <category><![CDATA[Uudised]]></category>
  37. <guid isPermaLink="false">https://kaupmeesteliit.ee/?p=13715</guid>
  38.  
  39. <description><![CDATA[<p>The post <a href="https://kaupmeesteliit.ee/uudised/metsade-raadamise-maarus-lukkub-2026-aastasse/">Metsade raadamise määrus lükkub 2026. aastasse</a> appeared first on <a href="https://kaupmeesteliit.ee">Eesti Kaupmeeste Liit</a>.</p>
  40. ]]></description>
  41. <content:encoded><![CDATA[<div id="postituse-alamleht" class="et_pb_section et_pb_section_0 et_section_regular" >
  48. <div class="et_pb_row et_pb_row_0">
  49. <div class="et_pb_column et_pb_column_4_4 et_pb_column_0  et_pb_css_mix_blend_mode_passthrough et-last-child">
  54. <div class="et_pb_module et_pb_text et_pb_text_0  et_pb_text_align_justified et_pb_bg_layout_light">
  59. <div class="et_pb_text_inner"><div class="text lead2">
  60. <p>Foto: Pixaby</p>
  61. <p>&nbsp;</p>
  62. </div>
  63. <h4>Euroopa Komisjon tegi 23. septembril ettepaneku lükata Euroopa Liidu metsade raadamise määrus (EUDR) veel aasta võrra edasi, detsembrini 2026, viidates murele, et komisjoni IT-süsteem ei ole veel valmis määrusega kaasnevate nõuetega toime tulema.</h4>
  64. <p>&nbsp;</p>
  65. <p>Euroopa Parlamendile saadetud kirjas ütles keskkonna, veekindluse ja konkurentsivõimelise ringmajanduse volinik Jessika Roswall, et ebapiisav IT-süsteem takistab ettevõtjatel registreeruda ja vajalikke dokumente esitada. Reaalsuses on probleeme veel mitmeid. Esmalt on paljudel Euroopa Liidu turgudel tegemata vajalikud ettevalmistustööd. Puudu on IT-süsteemid ettevõtetele, lepingud tarneahela osaliste vahel, arusaam, milliste tollikoodide all olev kaup on määruse kohaldamisalas. Paljud väiksemad tootjad, maaletoojad ja kaupmehed ei ole määrusega kursis. Puudu on Euroopast tulnud juhistest ja valitseb üldine segadus ja peataolek.</p>
  66. <p>Siiski on näha, et mitmete suurkontsernide poolt on valmisolek parem ja viimased on ka häälekalt kritiseerinud igasuguseid nõuete edasilükkamisi. Ühelt poolt on nad teinud suuri kulutusi ning peavad maksma arendatud süsteemide litsentsitasusid, mis ulatuvad vähemalt sadadesse tuhandetesse eurodesse. Teisalt on valmis olnud ettevõtete vaates tegemist konkurentsieelisega, kus väiksemad ja vähem valmis ettevõtted oleksid pidanud kas tegutsema edasi seadust rikkudes või võtma sanktsioonide ja maineriski, kuna nad ei suutnuks ennast 2025 aasta lõpuks nõuetega kooskõlla viia.</p>
  67. <p>Pärast rakendamist nõuab metsade hävitamise vastane määrus, et metsade hävitamisega sageli seostatavate kaupade – sealhulgas soja, veiseliha, kakao, puidu, kohvi, palmiõli ja kummi – tootjad tõendaksid, et nende tooteid ei toodetud pärast 31. detsembrit 2020 metsa raadatud maal. Reegel kehtib nii Euroopa turule imporditud toodete kui Eestis kasvatatud tooraine kohta.</p>
  68. <p><strong>Algselt pidi määrus jõustuma 2024. aasta detsembris.</strong> See lükati aasta võrra edasi 2025. aasta detsembrisse ja nüüd lükatakse suure tõenäosusega veel edasi. Täiesti kindel edasilükkamine veel ei ole, aga arvestades seda, et enamik liikmesriike ning Euroopa parlamendisaadikute enamus edasilükkamist toetab, on see tõenäoline.</p>
  69. <p><strong>Lisaks edasilükkamisele on võimalik ka määruse nõuete lihtsustamine.</strong> Tootjate ja kaupmeeste poolt on olnud tugev surve lõpetada hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonide täitmine kõigi tootega kokku puutuvate tarneahela osaliste poolt.<br /><strong>Näitena:</strong> kui veis tapetakse ja tehakse temast liha, siis esmane veise turule panija peab algatama Euroopa keskses IT süsteemis Traces hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni, kuhu märgitakse maakaardil koordinaadid, kus veis on oma elu jooksul viibinud. Samuti kinnitatakse, et selle veise kasvatamise käigus on jälgitud erinevaid päritolumaa õigusakte ja keskkonna-ja sotsiaalse vastutuse norme. Kui veisest tehakse edasi liha, siis liha töötleja peab omakorda esitama hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni, kus ta annab tarneahelas edasi veisega seotud hoolsuskohustuse deklaratsiooni numbri (mis tuleb Traces süsteemist) ja täidab omapoolse raporti, kus ta selgitab, kuidas on veisekasvatajat kontrollinud veendumaks, et viimane tõesti õigeid andmeid esitas. Kui veise nahast tehakse samuti toode, siis selle tootja samas midagi esitama ei pea, kuna veisenaha tollikood ei ole määruse skoobis, aga liha on. Liha müüv kaupmees- restoran või jaekett- peab omakorda esitama hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni, kus on sarnane info töötlejaga, aga ostja tegevuste kohta.</p>
  70. <p><strong>Ettevõtted on teinud ettepaneku, et hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni võiks esitada vaid esimene ahela lüli, kes toote esmasena EL turule paneb.</strong> Olgu see siis veisekasvataja, kakao maaletooja või puidutööstus. Mitte kõik, kes sellest toorainest midagi täiendavat teevad. Vastasel korral tekib lõputu segadus sellega, mis tooted on määruse skoobis ja kui palju mõnda toorainet peab tootes olema, et see skoopi arvata. Näiteks kas pulgajäätis on skoobis, sest jäätises on puidust pulk. Kas kohuke on skoobis, kui kohukese glasuuris on kakaod ja nii edasi miljonite toodete kohta.</p>
  71. <p>Samuti on mitmed Euroopa põllumajanduse ja metsanduse eest seisjad teinud ettepaneku, et loodaks ka null-riski kategooria, mis vabastaks määruse kohustustest täielikult teatud riikidest pärineva tooraine. Sellesse nullriski nimekirja võiksid kuuluda kõik Euroopa Liidu riigid.</p>
  72. <p>Kas määrus läheb ka lihtsustamisele ning kui jah, siis kas tema enda kontekstis või mõne omnibus regulatsiooni raames, ei ole veel teada.</p>
  73. <p>Eestis on mõned suuremad jaeketid otsustanud kasutusele võtta Osapiensi platvormi ning juba investeerinud sadu tuhandeid eurosid selle platvormi integreerimiseks enda süsteemidega. Tarnijatele on portaal tasuta, kuid sinna tuleb üles laadida hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonid, et platvorm neid Tracesi vastu valideeriks ja ostja saaks rohelise tule, et partii tohib vastu võtta. Ei ole teada, mis nendest ettevalmistustest nüüd saab. Samuti on Eestis kohapeal arendamisel lahendused nii toidule kui puidule. Lahtine on ka infovahetus platvormide vahel, mis võib vajalikuks osutuda. Samuti EDI roll infovahetuses erinevate süsteemide vahel, et vältida käsitööd. Ka majandustarkvarades on vajalik teha muudatused nii andmeväljade lisamiseks kui andmete liigutamiseks. Rääkimata protsessimuudatustest, lepingumuudatustest ja lihtsalt teavitustööst. Hetkel on turul veel rohkelt ettevõtteid, kes ei ole töödega alustanud või kes isegi ei tea, et selline määrus olemas on.</p>
  74. <p><strong>Siseriiklikult teeb määruse osas järelevalvet üldise pädeva asutusena Keskkonnaamet, kes koordineerib suhtlust ka Euroopa Komisjoniga.</strong> Järelevalvet teostavad asutused Eestis vastavalt tootegruppidele –Keskkonnaamet (puit ja puidutooted); Põllumajandus-ja Toiduamet (veised, kohv, kakao, soja, õlipalm ); Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve Amet (kautšuk); Tervise ja Ravimiamet. PRIA arendab IT lahendusi asukohatuvastuse info vahendamiseks. Kliimaministeerium ning Põllumajandusministeerium vastutavad kahasse õigusloome eest ning loovad pädevusviiteid (toiduseadus, söödaseadus, metsaseadus), karistused ja kohtuvälise menetluse korra (karistusseadustik, väärteomenetluse seadustik).</p>
  75. <p><strong>Kaupmeeste Liit on järjepidevalt töötanud määruse lihtsustamise ning edasilükkamise nimel.</strong> Mõlemat toetab ka Eesti valitsus ametlikult. Lähikuudel teeme koostööd ministeeriumite ja järelevalveasutustega kohalike juhiste loomiseks, mis täiendaksid Euroopa Komisjoni materjale ja kataksid nende sisalduvat halli ala.</p></div>
  76. </div>
  77. </div>
  82. </div>
  85. </div>
  86. <p>The post <a href="https://kaupmeesteliit.ee/uudised/metsade-raadamise-maarus-lukkub-2026-aastasse/">Metsade raadamise määrus lükkub 2026. aastasse</a> appeared first on <a href="https://kaupmeesteliit.ee">Eesti Kaupmeeste Liit</a>.</p>
  87. ]]></content:encoded>
  91. </item>
  92. <item>
  93. <title>Ühispöördumine. Toidukaupade käibemaksu langetamine põhitoiduainetele</title>
  94. <link>https://kaupmeesteliit.ee/uudised/uhispoordumine-toidukaupade-kaibemaksu-langetamine-pohitoiduainetele/</link>
  96. <dc:creator><![CDATA[Katrin]]></dc:creator>
  97. <pubDate>Tue, 23 Sep 2025 19:06:50 +0000</pubDate>
  98. <category><![CDATA[Uudised]]></category>
  99. <guid isPermaLink="false">https://kaupmeesteliit.ee/?p=13704</guid>
  100.  
  101. <description><![CDATA[<p>The post <a href="https://kaupmeesteliit.ee/uudised/uhispoordumine-toidukaupade-kaibemaksu-langetamine-pohitoiduainetele/">Ühispöördumine. Toidukaupade käibemaksu langetamine põhitoiduainetele</a> appeared first on <a href="https://kaupmeesteliit.ee">Eesti Kaupmeeste Liit</a>.</p>
  102. ]]></description>
  103. <content:encoded><![CDATA[<div id="postituse-alamleht" class="et_pb_section et_pb_section_1 et_section_regular" >
  110. <div class="et_pb_row et_pb_row_1">
  111. <div class="et_pb_column et_pb_column_4_4 et_pb_column_1  et_pb_css_mix_blend_mode_passthrough et-last-child">
  116. <div class="et_pb_module et_pb_text et_pb_text_1  et_pb_text_align_justified et_pb_bg_layout_light">
  121. <div class="et_pb_text_inner"><div class="text lead2">
  122. <p>Foto: Shutterstock</p>
  123. <p>Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Kaupmeeste Liit pöördusid Eesti Vabariigi Valitsusele poole ühise seisukohaga: <strong>toidukaupade käibemaksu alandamine on möödapääsmatu samm Eesti toidujulgeoleku, tarbijate heaolu ja kohaliku majanduse konkurentsivõime tugevdamiseks.</strong></p>
  124. <p>Me esindame koos kogu Eesti toidutarneahelat – põllumajandustootjaid, toidutööstusi ja kaubandusettevõtteid. Meie liikmete ühine kogemus kinnitab, et tänane olukord toiduturul on jätkusuutmatu nii tarbijate, tootjate kui ka kaupmeeste jaoks. Toidu tarbimine on languses juba peaaegu kolmandat aastat ning üle poole toidust müüakse soodushinnaga, kuna inimesed ei jaksa enam tavahinnaga toitu osta. Ostukorvi väärtus ja maht on märkimisväärselt vähenenud, mis näitab, et inimesed valivad üha odavamaid tooteid. Seetõttu peame ühiselt vajalikuks riigi otsustavat sammu, mis aitab muuta tervisliku ja kohaliku baastoidu taas kättesaadavaks kogu elanikkonnale.</p>
  125. <p>Eestis on toidule tehtavate kulutuste osakaal pere eelarves Euroopa Liidu keskmisest veerandi võrra kõrgem. See tähendab, et iga hinnatõus lööb meie inimesi valusamalt kui enamuses teistest riikidest. Käibemaksu langetamine toidukaupadele on otsene ja tõhus meede, mis aitab leevendada perede igapäevast rahalist survet.</p>
  126. <p>Kõrge käibemaksumäär koos kasvavate tootmiskuludega – energia, tööjõud, tooraine – seab Eesti tootjad ebasoodsasse olukorda. Odavam importtoit surub kodumaise toidu turuosa järjest väiksemaks. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja jaoks on kõige kriitilisem, et kodumaised tootjad suudaksid jätkata tootmist ja investeerida, sest ilma tugeva põllumajanduse ja toidutööstuseta ei ole võimalik tagada Eesti toidujulgeolekut. Kui tarbija peab iga hinnaeuro üle täpselt järele mõtlema, siis kaob eelistus kohaliku ja tervisliku toidu kasuks, hoolimata selle kvaliteedist ja värskusest. Samal ajal on Eesti toidukaubandus Euroopa keskmisest poole väiksema kasumlikkusega vaid 2% juures, mis ei võimalda hindu langetada kasumlikkuse arvelt. Erinevad regulatiivsed kohustused, vastupidi, sunnivad leidma raha investeeringuteks taristusse, mis tuleb üle Euroopa tugevaima konkurentsi tingimustes lisada tootehindadesse.</p>
  127. <p>Maksukoormuse vähendamine parandab kodumaise toidu konkurentsipositsiooni ja aitab hoida töökohti nii põllumajanduses, töötlevas tööstuses kui ka kaubanduses. Samaaegselt toob see alla inflatsiooni näitajaid, millest toidukorv moodustab kolmandiku- see omakorda vähendab riigieelarves inflatsiooni võrra indekseeritavate kulude mahtu ja muudab käibemaksulangetuse rahalise kulu riigi jaoks kokkuvõttes väiksemaks. Ülejääv raha suunatakse uuesti tarbimisse, mis omakorda turgutab majandust ja toob raha teistpidi riigieelarvesse.</p>
  128. <p>Eesti majandusel on täna vaja elavdavaid samme kuna pikalt majanduse mootoriks olnud sisetarbimine kiratseb juba aastaid. Käibemaksu alandamine ei ole pelgalt kulu riigieelarvele vaid see on investeering sisemajanduse kasvu, millest kaubandus moodustab üle 10%. Suurenenud tarbimine, taastuv müügimaht ja tugevamad ettevõtted tähendavad rohkem töökohti ning stabiilsemat maksulaekumist tulevikus. Samuti aitab see vältida tarneahela katkemist ja hoiab ära olukorra, kus tootjad peavad majandusliku surve tõttu tegevust koomale tõmbama.</p>
  129. <p><strong>Oluline komponent toiduainete kõrges hinnas on 24%-ne käibemaks.</strong> Eesti on üks neljast Euroopa Liidu liikmesriigist, kus ei rakendata toiduainetele käibemaksu soodusmäära. Enamuses Euroopa Liidu liikmesriikides kehtib toiduainetele 0-15% käibemaksumäär. Selline poliitika peegeldab arusaamist, et toit ei ole luksuskaup, vaid esmavajadus.</p>
  130. <p><strong>Mõned näited:</strong></p>
  131. <ul>
  132. <li>Rootsis on toit ja mittealkohoolne jook on maksustatud hetkel 12% käibemaksuga ning Rootsi valitsus plaanib järgmisel aastal ajutiselt langetada toidukaupade käibemaksu poole võrra kuuele protsendile; Saksamaal ja Prantsusmaal 7% käibemaksuga</li>
  133. <li>Soomes kehtib kõigile toiduainetele peagi 13,5% käibemaks</li>
  134. <li>Hispaanias ja Itaalias on toiduainete käibemaks 10%, olulisemate toiduainete puhul seejuures 4%</li>
  135. <li>Suurbritannias on pea kogu toit käibemaksuvaba</li>
  136. <li>Lätlased saavad maksusoodustuse imikutoitu ostes, lisaks on kehtestatud madalam käibemaks kohalikule puu- ja köögiviljale</li>
  137. </ul>
  138. <p>Avalikus arutelus on kõlanud väide, et käibemaksu alanduse kasu kaob tarneahelasse. Eesti turu tihe konkurentsiolukord tagab selle, et maksulangetuse mõju kandub edasi tarbijateni. Kaubandussektor omalt poolt kinnitab, et kannab käibemaksu langetuse edasi tarbijale.</p>
  139. <p>Meie eesmärk on taastada inimeste võime teha oma eelarve piires tervislikke ja kvaliteetseid toiduvalikuid. Tarbijate ostujõu paranemine võimaldab eelistada enam kohalikku ja värsket toitu, mis toetab nii Eesti põllumeest kui ka toidutööstust. Täna on madalama sissetulekuga inimeste ostukorvis liiga väike osakaal lihal, kalal ja tervislikel puu-ja juurviljadel. Tervisliku ja mitmekesise toidu soodsamaks muutmine aitab kaasa ka vähem kindlustatud inimeste seas tervislikumale toitumisele, mistõttu soovitame käibemaksu langetada just tervisliku toidu kategooriates, kus on suur kodumaise toodangu osakaal.</p>
  140. <p>Kui riik ei soovi toiduainete käibemaksu langetada püsivalt, on alternatiiv kaaluda ajutist langetust. Ajutist langetust võiks kaaluda ka üksikute kaubagruppide vaates nagu värske liha, puu- ja juurviljad ning piimatooted. Liha puhul on see täna veel eriti vajalik seakatku valguses, kus eelmine katkulaine näitas, et sealiha tootmine Eestis ei taastunudki ning juba on esimene seafarm ennast sulgenud uue katkulaine tõttu. Madalam käibemaks sealihale annab seakasvatajatele positiivse sõnumi uuesti mahte kasvatada, kuna tõstaks tarbimist.</p>
  141. <p>Saksamaal langetati käibemaksu perioodis juuli-detsember 2020. 19% pealt 16%-le. Vähendatud määr enamike toidukaupade puhul langes 7% pealt 5% peale. Sõltumatud tihedad hinnauuringud, mis kasutavad müügiandmeid, on kinnitatud, et langetus on märkimisväärselt üle kandunud toidukaupade hindadesse.</p>
  142. <p>Hispaanias vähendati perioodil jaanuar 2023 – detsember 2024 põhitoiduainete käibemaksu  4% pealt 0%-le. See oli valitsuse algatatud otsus vastuseks kasvavale toiduinflatsioonile. Hiljem see meede kadus järk-järgult. Hispaania konkurentsiamet uuris mõju ja kinnitas, et supermarketid rakendasid käibemaksu alandamisi. Kui poliitika 2024. aasta detsembris lõppes, normaliseerusid hinnad ning maksutõus kandus müügihindadesse tagasi.</p>
  143. <p>Poola langetas perioodil veebruar 2022 – märts 2024 toiduainete käibemaksu 5%-lt 0%-le. Uuringud on näidanud, et käibemaksu alandamine tõi kaasa üldise supermarketite toiduhindade languse ligikaudu 2,1–2,8%. Läbilaske määr saavutas haripunkti ligikaudu 95%, mis näitab, et kliendid said selle poliitika tulemusel madalamatest hindadest kasu.</p>
  144. <p>Portugal vähendas perioodil aprill 2023 – jaanuar 2024 käibemaksu 6%-lt 0%-le 46 toote („olulise ostukorvi“) puhul. Hinnanguliselt langesid 46 toote riiulihinnad keskmiselt ligikaudu 5%. Pärast käibemaksu alandamise lõppemist tõusid hinnad aga kiiresti varasemale tasemele.</p>
  145. <p>Rootsi plaanib ajutiselt alandada toidukaupade käibemaksu 12%-lt 6%-le. Valitsuse hinnangul säästab keskmine pere umbes 6500 SEK (~590 €) ja pensionäridest paar ~4400 SEK (~400 €) aastas. Meetme eelarvemõju on hinnanguliselt ~16 mld SEK (~1,4 mld €) 2026. aastal ja ~21 mld SEK (~1,9 mld €) 2027. aastal. Mõju jõudmise tagamiseks hindadesse luuakse toidukomisjon.</p>
  146. <p>Läti valitsus on jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele langetada piima, leiva, munade ja linnuliha käibemaksu 12% -le. Lätis juba kehtib käibemaksusoodustus puu-ja juurviljadele.</p>
  147. <p>Viimaste aastate kriisid, pandeemia, sõda Ukrainas ja energiakriis, on näidanud, kui haavatav võib olla toidutarneahel. Eesti peab tagama, et kodumaine tootmine püsiks tugev ja elujõuline. Käibemaksu langetamine aitab kindlustada toidutootjate ja -töötlejate püsimajäämist ning tagab, et Eesti inimestel oleks kriisiolukordades kättesaadav oma toit. Toidujulgeolek ei ole ainult majandusküsimus, vaid ka osa riigi laiemast julgeolekust.</p>
  148. <p><strong>Eeltoodust lähtuvalt kutsume valitsust üles võtma vastu otsuse alandada käibemaksu määr toidukaupadele.</strong> <strong>Toidusektor seisab ühtsena – põllumeestest töötlejate ja kaupmeesteni – ning ootab valitsuselt otsustavat tegutsemist.</strong></p>
  149. <p><strong>Kerli Ats<br /></strong>Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esinaine</p>
  150. <p><strong>Nele Peil</strong><br />Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht</p>
  151. <p>&nbsp;</p>
  152. <p>Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Kaupmeeste Liidu ühispöördumise leiab <a href="https://kaupmeesteliit.ee/wp-content/uploads/2025/09/EPKK_Kaumehed_KM_23.09.2025.pdf" target="_blank" rel="attachment noopener wp-att-13709">SIIN:</a></p>
  153. </div>
  154. <p>&nbsp;</p></div>
  155. </div>
  156. </div>
  161. </div>
  164. </div>
  165. <p>The post <a href="https://kaupmeesteliit.ee/uudised/uhispoordumine-toidukaupade-kaibemaksu-langetamine-pohitoiduainetele/">Ühispöördumine. Toidukaupade käibemaksu langetamine põhitoiduainetele</a> appeared first on <a href="https://kaupmeesteliit.ee">Eesti Kaupmeeste Liit</a>.</p>
  166. ]]></content:encoded>
  170. </item>
  171. <item>
  172. <title>Kauplejal kaob paberitšeki vaikimisi väljastamise kohustus</title>
  173. <link>https://kaupmeesteliit.ee/uudised/kauplejal-kaob-paberitseki-vaikimisi-valjastamise-kohustus/</link>
  175. <dc:creator><![CDATA[Katrin]]></dc:creator>
  176. <pubDate>Mon, 25 Aug 2025 13:05:45 +0000</pubDate>
  177. <category><![CDATA[Uudised]]></category>
  178. <guid isPermaLink="false">https://kaupmeesteliit.ee/?p=13650</guid>
  179.  
  180. <description><![CDATA[<p>The post <a href="https://kaupmeesteliit.ee/uudised/kauplejal-kaob-paberitseki-vaikimisi-valjastamise-kohustus/">Kauplejal kaob paberitšeki vaikimisi väljastamise kohustus</a> appeared first on <a href="https://kaupmeesteliit.ee">Eesti Kaupmeeste Liit</a>.</p>
  181. ]]></description>
  182. <content:encoded><![CDATA[<div id="postituse-alamleht" class="et_pb_section et_pb_section_2 et_section_regular" >
  189. <div class="et_pb_row et_pb_row_2">
  190. <div class="et_pb_column et_pb_column_4_4 et_pb_column_2  et_pb_css_mix_blend_mode_passthrough et-last-child">
  195. <div class="et_pb_module et_pb_text et_pb_text_2  et_pb_text_align_justified et_pb_bg_layout_light">
  200. <div class="et_pb_text_inner"><div class="text lead2">
  201. <p>FOTO: ERR</p>
  202. <p>Selle aasta 1. septembril jõustuvad tarbijakaitseseaduse muudatused, mille kohaselt ei pea kaupleja üldreeglina enam vaikimisi tarbijale ostu eest paberil ostutšekki väljastama ning tarbija võib edaspidi saada arve teavituse lühisõnumina või säilitada ostutšekki mobiilirakenduses.</p>
  203. <p>See muudatus on sisse viidud Kaupmeeste Liidu koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga pikaajaliste arutelude ning Kaupmeeste Liidu poolt läbi viidud uuringute tulemusena.</p>
  204. <p><strong>Vaikimisi ostutšekki enam väljastama ei pea</strong><br />Alates 1. septembrist ei pea kaupleja üldreeglina enam vaikimisi tarbijale ostu eest paberil ostutšekki väljastama. See lihtsustab kauplejate töökorraldust ning vähendab nii kulusid kui ka halduskoormust.</p>
  205. <p>Siiski jääb tarbijale kohustus ostutšekk väljastada teatud juhtudel. Näiteks siis, kui tarbija sooritab ostu sularahas ega kasuta kliendikaarti, mis võimaldaks tal elektroonilises klienditeeninduskeskkonnas ostutšekile juurdepääsu selle aja jooksul, mil kaupleja vastutab kauba või teenuse lepingutingimustele mittevastavuse eest või kui kehtib müügigarantii.</p>
  206. <p>Lisaks säilib ostutšeki väljastamise kohustus juhul, kui tarbija teavitab ostuhetkel kauplejat ostutšeki saamise soovist. Seega, kuigi muudatuste jõustudes ei ole kauplejal enam alati kohustust ostutšekki vaikimisi väljastada, on tarbijal võimalik ostuhetkel ikkagi ostutšekki küsida ning kauplejal on kohustus see väljastada.</p>
  207. <p>Kehtiva seaduse kohaselt kohustub kaupleja tarbijale väljastama ostutšeki juhul, kui tarbija ostusumma on suurem kui 20 eurot.</p>
  208. <p><strong>Kaupleja peab edaspidi tagama tarbijale ühe tasuta kanali arve saatmiseks</strong><br />Kaupleja peab edaspidi tagama vähemalt ühe tasuta arve edastamise viisi kestvuslepingute puhul tarbijale, kas tarbija posti- või e-posti aadressile või mobiiltelefoni kaudu lühisõnumiga. Kestvusleping tähendab seda, et teenust või kaupa tellitakse pikemaks ajaks ja selle eest esitatakse arveid regulaarselt, näiteks kord kuus, näiteks interneti-, elektri- või veeteenuse eest.</p>
  209. <p>Kui tarbija soovib arvet saada topelt nii e-posti kui ka posti teel, on kauplejal edaspidi õigus küsida tarbijalt postikulude hüvitamise eest tasu. Kauplejal puudub õigus nõuda tarbijalt postikulude hüvitamist, kui tarbija on valinud teiseks arveedastusviisiks e-arve või kui eriseaduses ei ole sätestatud, et arve tuleb tarbijale edastada tasuta.</p>
  210. <p>Kehtiva korra kohaselt ei saa kaupleja nõuda arve saatmisega seotud postikulude hüvitamist ning arveteate saatmine lühisõnumiga mobiiltelefonile on uus saatmisviis, mida kehtiv seadus teha ei võimalda.</p>
  211. <p>Muudatused jõustuvad 1. septembril 2025. aastal.</p>
  212. <p>Tarbijakaitseseaduse muudatustega saad lähemalt tutvuda <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025032#para4">SIIN</a>.</p>
  213. </div>
  214. <p>&nbsp;</p></div>
  215. </div>
  216. </div>
  221. </div>
  224. </div>
  225. <p>The post <a href="https://kaupmeesteliit.ee/uudised/kauplejal-kaob-paberitseki-vaikimisi-valjastamise-kohustus/">Kauplejal kaob paberitšeki vaikimisi väljastamise kohustus</a> appeared first on <a href="https://kaupmeesteliit.ee">Eesti Kaupmeeste Liit</a>.</p>
  226. ]]></content:encoded>
  230. </item>
  231. <item>
  232. <title>Nele Peil: Toidu käibemaksu alandamise arutelu ei tohi lõpetada enne, kui oleme proovinud</title>
  233. <link>https://kaupmeesteliit.ee/uudised/nele-peil-toidu-kaibemaksu-alandamise-arutelu-ei-tohi-lopetada-enne-kui-oleme-proovinud/</link>
  235. <dc:creator><![CDATA[Katrin]]></dc:creator>
  236. <pubDate>Tue, 19 Aug 2025 08:21:51 +0000</pubDate>
  237. <category><![CDATA[Uudised]]></category>
  238. <guid isPermaLink="false">https://kaupmeesteliit.ee/?p=13641</guid>
  239.  
  240. <description><![CDATA[<p>The post <a href="https://kaupmeesteliit.ee/uudised/nele-peil-toidu-kaibemaksu-alandamise-arutelu-ei-tohi-lopetada-enne-kui-oleme-proovinud/">Nele Peil: Toidu käibemaksu alandamise arutelu ei tohi lõpetada enne, kui oleme proovinud</a> appeared first on <a href="https://kaupmeesteliit.ee">Eesti Kaupmeeste Liit</a>.</p>
  241. ]]></description>
  242. <content:encoded><![CDATA[<div id="postituse-alamleht" class="et_pb_section et_pb_section_3 et_section_regular" >
  249. <div class="et_pb_row et_pb_row_3">
  250. <div class="et_pb_column et_pb_column_3_5 et_pb_column_3  et_pb_css_mix_blend_mode_passthrough">
  255. <div class="et_pb_module et_pb_text et_pb_text_3  et_pb_text_align_justified et_pb_bg_layout_light">
  260. <div class="et_pb_text_inner"><p><strong>Nele Peil</strong>, Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht</p></div>
  261. </div>
  262. </div><div class="et_pb_column et_pb_column_2_5 et_pb_column_4  et_pb_css_mix_blend_mode_passthrough et-last-child et_pb_column_empty">
  268. </div>
  273. </div><div class="et_pb_row et_pb_row_4">
  274. <div class="et_pb_column et_pb_column_4_4 et_pb_column_5  et_pb_css_mix_blend_mode_passthrough et-last-child">
  279. <div class="et_pb_module et_pb_text et_pb_text_4  et_pb_text_align_justified et_pb_bg_layout_light">
  284. <div class="et_pb_text_inner"><div class="text lead2">
  285. <div> </div>
  286. </div>
  287. <div class="text flex-row">
  288. <p>Rahandusminister Jürgen Ligi on värskes arvamusloos (<a href="https://www.err.ee/1609771512/jurgen-ligi-toiduhinnad-analuuside-vastustest-ja-ravist" target="_blank" rel="noopener">Jürgen Ligi: toiduhinnad – analüüside vastustest ja ravist.</a> ERR, 15.08.2025) põhjalikult selgitanud, miks tema hinnangul toidukäibemaksu alandamine ei oleks õige lahendus. On selge, et valitsuse kohustus on hoida riigi rahandust korras. Aga sama selge on ka see, et inimestele ei ole tänane olukord vastuvõetav: Eesti toiduhinnad on Euroopa ühed kõrgemad, samas kui inimeste ostujõud jääb Euroopa keskmisest oluliselt maha.</p>
  289. <p>Just seepärast ei saa seda teemat lõpetatuks lugeda enne, kui oleme päriselt proovinud ja näinud, milline on mõju nii tarbijale kui ka riigieelarvele.</p>
  290. <p><strong>Reaalsus poes: hinnad on läinud eest ära</strong></p>
  291. <p>Viie aastaga on toiduhinnad kasvanud ligi 60%. Statistika võib vaielda põhjuste üle, kuid perede rahakott ei vaidle. See on fakt, et toidu ostmine on paljudele peredele muutunud üha raskemaks. Kui räägime ostujõust, siis iga protsent hinnas alla pooleks perele – eriti madalama sissetulekuga majapidamistes. Minister viitab, et “odav hind ei tohi olla kinnismõte”. Aga toidu puhul, mis on inimeste põhivajadus, on just hind see, mis määrab, kas inimene saab täisväärtusliku toidulaua või peab millestki loobuma.</p>
  292. <p><strong>Euroopa kogemus pole müüt, vaid reaalsus</strong></p>
  293. <p>Minister väidab, et teiste riikide näited ei kõlba Eestile, sest nende maksukoormus on kõrgem. Tõsi, Euroopa riikides on süsteemid erinevad. Aga sama tõsi on ka see, et enamik Euroopa Liidu liikmesriike on siiski pidanud vajalikuks alandada toidukäibemaksu. Seda ei ole tehtud mitte naiivsusest või “grupihuvide” surve tõttu, vaid sest see aitab hoida hinnad inimestele talutavamad. Enamikes Euroopa riikides ei peeta õiglaseks seda, et baastoiduainete pealt korjab riik endale sama palju raha kui luksuskaupadelt. Maksud on viis täita riigi kukrut ja põhitoiduained jäetakse üldiselt valdkonnaks, kust riik nii palju endale ei võta, et ka vaesem elanikkond saaks endale süüa lubada. Me ei saa väita, et kogu Euroopa on eksinud, aga ainult Eesti on leidnud õige lahenduse.</p>
  294. <p><strong>Pilootprojekt annab vastuse, mitte hirm</strong></p>
  295. <p>Minister väidab, et katsetada ei saa, sest eksperimenti on raske tagasi pöörata. Kuid just katsetamine annaks meile vastuse, kas ja millisel määral hinnavõit jõuab tarbijani. Pilootprojekti saab teha ajutise ja selgete eesmärkidega – näiteks teatud toodete grupile või piiratud ajaperioodiks. Kui mõju tarbijale on väike või riigieelarve kahju liiga suur, siis on see aus ja selge argument arutelu lõpetamiseks. Praegu aga öeldakse, et “me teame juba ette”, ilma et oleks kunagi proovitud. See ei ole veenev.</p>
  296. <p>Täna avaldas Õhtuleht põhjaliku Eesti ja Läti toiduhindade ning käibemaksu mõjude analüüsi Rimi näitel, mille järeldus oli, et „valitsuserakondade jutt kasumiahnetest kaupmeestest ei päde”. Lätis meist poole madalamalt maksustatud toodete hinnavõrdlus tõi selgelt välja, et keskmiselt on Lätis kõnealused toidukaubad ligi 13% odavamad kui Eestis; olukorras, kus maksumäär on Lätis 12% madalam. Reformierakond on korduvalt väitnud, et maksulangetuse mõju hindadele oleks lühiajaline. Läti langetas käibemaksu juba seitse aastat tagasi ja hinnavõit on turul ikka alles. Sealjuures on Lätis kaks korda väiksem konkurents kui Eestis.  Minister Ligi viitab analüüsidele, mis kinnitavat, et madalam käibemaks ei langeta toidu hinda, aga olles neid analüüse Rahandusministeeriumist korduvalt küsinud, on meiega jagatud vaid ühte Läti käibemaksulangetuse mõju uuringut, mis ei jõudnud järeldusele, et käibemaksualandus hindu alla ei toonud. Seega me ei tea endiselt, millistele analüüsidele minister oma väidetes toetub ja kutsume üles argumente numbrite ja viidetega täiendama.</p>
  297. <p><strong>Küsimus ei ole kaupmeeste kasumis, vaid tarbija ostujõus</strong></p>
  298. <p>Minister vihjab, et vähendatud käibemaks jõuaks pigem kaupmeeste kasumisse. Selline väide ei pea paika. Eesti jaekaubanduses on konkurents üks Euroopa turu tihedamaid, kasumimarginaalid on just selle konkurentsisurve tõttu Euroopa ühed madalaimad ning hinnavõit kandub paratamatult edasi tarbijale. Kui riik seaks pilootprojekti tingimuseks selge seire ja tarneahela vahehindade uuringud, oleks võimalik täpselt näha, kui suur osa käibemaksu alandusest jõuab lõpphinda. Jaekaubandus on valmis selliseks läbipaistvaks koostööks.</p>
  299. <p><strong>Kokkuvõtteks</strong></p>
  300. <p>Me ei väida, et käibemaksu alandamine on imerohi. Aga väita, et see on välistatud lahendus, mis mitte mingil juhul ei töötaks on reaalsust eitav. Maksukomponendi vähendamisel on suurim võimalik mõju saada toidu hinda alla. Kaubanduse kasumlikkus on kümme aastat olnud 2%- sealt ei ole midagi võtta võrreldes 24% protsendiga, mille riik endale tõstab.</p>
  301. <p>Seepärast kutsume valitsust üles alustama pilootprojekti – ausa ja mõõdetava katsetusega. Alles siis, kui meil on reaalsed tulemused, saab öelda, kas käibemaksu alandamine töötab või mitte. Seni ei tohiks me rahulduda üksnes põhimõttelise vastuvaidlemise ja konkurentsiolukorda eiravate teooriatega.</p>
  302. <p>&nbsp;</p>
  303. </div>
  304. <p><strong>Artikkel ERR, 19.08.2025<br /><a href="https://www.err.ee/1609773861/nele-peil-kusimus-pole-kaupmeeste-kasumis-vaid-tarbija-ostujous" target="_blank" rel="noopener">Nele Peil: küsimus pole kaupmeeste kasumis, vaid tarbija ostujõus</a>.<br /></strong></p>
  305. <p>&nbsp;</p></div>
  306. </div>
  307. </div>
  312. </div>
  315. </div>
  316. <p>The post <a href="https://kaupmeesteliit.ee/uudised/nele-peil-toidu-kaibemaksu-alandamise-arutelu-ei-tohi-lopetada-enne-kui-oleme-proovinud/">Nele Peil: Toidu käibemaksu alandamise arutelu ei tohi lõpetada enne, kui oleme proovinud</a> appeared first on <a href="https://kaupmeesteliit.ee">Eesti Kaupmeeste Liit</a>.</p>
  317. ]]></content:encoded>
  321. </item>
  322. <item>
  323. <title>Eestis maksab toit hingehinda? „Ostujõud on tugevalt langenud, see on kaupmeeste jaoks väga suur probleem“</title>
  324. <link>https://kaupmeesteliit.ee/uudised/eestis-maksab-toit-hingehinda-ostujoud-on-tugevalt-langenud-see-on-kaupmeeste-jaoks-vaga-suur-probleem/</link>
  326. <dc:creator><![CDATA[Katrin]]></dc:creator>
  327. <pubDate>Thu, 14 Aug 2025 09:13:17 +0000</pubDate>
  328. <category><![CDATA[Uudised]]></category>
  329. <guid isPermaLink="false">https://kaupmeesteliit.ee/?p=13632</guid>
  330.  
  331. <description><![CDATA[<p>The post <a href="https://kaupmeesteliit.ee/uudised/eestis-maksab-toit-hingehinda-ostujoud-on-tugevalt-langenud-see-on-kaupmeeste-jaoks-vaga-suur-probleem/">Eestis maksab toit hingehinda? „Ostujõud on tugevalt langenud, see on kaupmeeste jaoks väga suur probleem“</a> appeared first on <a href="https://kaupmeesteliit.ee">Eesti Kaupmeeste Liit</a>.</p>
  332. ]]></description>
  333. <content:encoded><![CDATA[<div id="postituse-alamleht" class="et_pb_section et_pb_section_4 et_section_regular" >
  340. <div class="et_pb_row et_pb_row_5">
  341. <div class="et_pb_column et_pb_column_3_5 et_pb_column_6  et_pb_css_mix_blend_mode_passthrough">
  346. <div class="et_pb_module et_pb_text et_pb_text_5  et_pb_text_align_justified et_pb_bg_layout_light">
  351. <div class="et_pb_text_inner"><p>Kaupmeeste Liidu tegevjuhti küsitles Lemmi Kann</p></div>
  352. </div>
  353. </div><div class="et_pb_column et_pb_column_2_5 et_pb_column_7  et_pb_css_mix_blend_mode_passthrough et-last-child et_pb_column_empty">
  359. </div>
  364. </div><div class="et_pb_row et_pb_row_6">
  365. <div class="et_pb_column et_pb_column_4_4 et_pb_column_8  et_pb_css_mix_blend_mode_passthrough et-last-child">
  370. <div class="et_pb_module et_pb_text et_pb_text_6  et_pb_text_align_justified et_pb_bg_layout_light">
  375. <div class="et_pb_text_inner"><div class="text lead2">
  376. <div> </div>
  377. </div>
  378. <div class="text flex-row">
  379. <p>Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil kinnitab, et kaupmeestel on sarnaselt tarbijatega majanduse kehva seisu, üldise kulude kasvu ja käibemaksutõusu tõttu hapnik kinni. Statistikast vastu vaatav kaupluste suurenenud juurdehindlus toodete lõpphinnas ei peegelda tema sõnul tegelikkust, sest ei arvesta kampaania- ja soodushindu, millega müüakse üle 50% toidukaupadest. Kaupmeeste sõnul tooks arvestatavat hinnaleevendust vaid toidukaupade käibemaksu alandamine.</p>
  380. <p><strong>Miks on Eestis toidu hinnad Euroopa keskmisest 5,3% kõrgemad ja oleme toidukalliduselt Euroopas 8. kohal?</strong></p>
  381. <p>Kaupmeestele tegelikult üldse ei meeldi, et toit nii kallis on, sest see mõjutab ju ka nende tulemusi. Toidu hinna kujunemisel tuleb vaadata kulukomponente. Üks suurimaid põhjusi on, et Eesti on väike ja kauge turg, mis tähendab, et kaubatellimustel ei ole mastaabiefekti, mis võimaldaks saada sama soodsaid sisseostuhindu kui suur rahvusvaheline jaekett mõnes teises riigis, kelle müük on palju suurem. Teine põhjus on logistika, kus turu väiksuse tõttu samuti mahusäästu ei teki.</p>
  382. <p>On ka kodumaised põhjused. Toidupoodide sortimendis on kodumaiseid tooteid umbes 60%, mille hind on kõrgem, sest väikestel tootmistel ongi kulud suuremad. Ka energia hind on Eestis üsna krõbe. Lisaks käibemaks, mis on ELi üks kõrgemaid. Kui käibemaks oleks näiteks 10% madalam, oleks ka toit selle võrra odavam.</p>
  383. <p><strong>Käibemaksu juurde jõuame, aga vaatame Eesti Päevalehes kajastatud Maaelu Teadmuskeskuse (METK) uuringut <a href="https://epl.delfi.ee/artikkel/120392571/analuus-miks-eesti-toiduhinnad-on-nii-kallid-kaibemaks-ei-ole-oige-vastus-andmed-raagivad-teist-keelt">(Miks Eesti toiduhinnad on nii kallid? Käibemaks ei ole õige vastus. Andmed räägivad teist keelt)</a>, mille tulemused näitavad, et toidupoodide osakaal toote lõpphinnas on võrreldes teiste komponentidega viimaste aastate jooksul oluliselt kasvanud. </strong><strong>Kuidas kaupmehed seda seletavad?</strong></p>
  384. <p>See on väga hästi seletatav tarbimise struktuuri muutustega viimastel aastatel. Kuna hinnatõusud on olnud hästi järsud, tehakse tootjatega järjest rohkem kokkuleppeid, et tooteid müüdaks kampaaniahinnaga. Kui kolm-neli aastat tagasi müüdi kampaaniahinnaga umbes 25% kaubast, siis nüüd 50% ja rohkem. Aga kuna kaupmehe kulud on ju ikka samad, siis tavahinnaga toodete juurdehindlus on suurem.</p>
  385. <p>METKi metoodika vaatab ainult tavahindu – ei arvestata soodus-, kampaania- ega kliendikaardihinda. Näiteks täishinnaga juustu ostab praegu ehk ainult 30% klientidest, 70% ostab kampaaniahinnaga, mis tähendab, et kaupmees teenib tegelikult väga väikest kasumimarginaali. METKi metoodika näitab, et poodide juurdehindlus on justkui kasvanud, aga see on nii ainult tavahinnaga toodete osas, mille müügiga tasandatakse soodushinnaga toodete pealt saadavat ülimadalat marginaali. Toidupoodide marginaal on tegelikkuses hoopis vähenenud.</p>
  386. <p>Inimesed ostavad vähem, ostujõud on tugevalt langenud ja see on ka kaupmeeste jaoks väga suur probleem, sest kuna toit on mahuäri, siis kasumlikkus kannatab. Viimased kümme aastat on Eestis olnud kaupmeeste kasumlikkus 2%, mis on Euroopa tasemest pea kaks korda madalam.</p>
  387. <p><strong>Kui müügimaht ja marginaalid langevad juba aastaid, tekib küsimus, miks on toidupoode turbotempos juurde ehitatud: 12 aastaga on poodide arv kasvanud 53%, poepind 56% ehk 270 uut poodi ja 240 000 m<sup>2</sup> kaubanduspinda. Tarbija maksab kinni nii ehitusega seotud investeeringud kui ka kõik jooksevkulud. Samas Eesti elanike arv, kes need kulud läbi ostude kataks, ju ei kasva.</strong></p>
  388. <p>Kaubanduspindade hoogne kasv jäi pigem COVIDi-eelsesse aega. Varem avasid ketid tõesti mitu poodi aastas, aga viimastel aastatel ehk üks-kaks poodi ja samal ajal neid ka suletakse. Kui vaadata kaubanduspinnaga seotud kõiki kulusid, siis need moodustavast müügitulust 6–8%. Kui suuremate linnade ümber hästi tiheda konkurentsiga piirkondades kogu Eesti peale sadakond või rohkemgi poodi kinni panna, annaks see säästu tulemusena vast 1% hinnalangetust – selle mõju ostukorvile on väga väike. Kui aga langetada toidu käibemaksu 10%, oleks see palju tuntavam. On leitud üks süüdlane – poed, keda külaväljakul kõik koos peksma hakata, kes aga ei saa oluliselt midagi muuta.</p>
  389. <p>Praegu on tihe konkurents hoidnud hindu veel kõrgemaks kerkimast, aga kui näiteks piirkonnas oleks kolme poe asemel üks, oleks ju kohe võimalik hindu tõsta. Poodide sulgemisest tekkiva konkurentsi kao tagajärjed on palju suuremad kui potentsiaalne 1% hinnavõit. See on kaalumise koht – kumb variant tekitab tõenäoliselt väiksema kahju.</p>
  390. <p><strong>Toon ühe konkreetse näite. 12 000 elanikuga linna, kus on seitse ketipoodi, lisaks kaks mitteketipoodi, millest üks on suur, kavandatakse veel üht suurt toidupoodi. </strong><strong>Kas see on jätkusuutlik?</strong></p>
  391. <p>Kas see on päris linn?</p>
  392. <p><strong>Jah, täiesti reaalne Eesti linn.</strong></p>
  393. <p>Kui selline linn asub transiittee ääres ja need poed teenindavad ka ümberkaudseid valdasid, siis ilmselt küll. Jah, osas kohtades, mulle endale ka tundub, on poode liiga palju, aga see on pigem erandlik ja turu hõivamise kontekstis vältimatu.</p>
  394. <p>Samas, kui selles linnas üheksast poest osa kinni panna, miks me arvame, et järele jäänud poodide omanikud hinda tõstma ei hakka? Kahe suure poeketiga Soome kogemus näitab ilmekalt, et väiksem konkurents toob kaasa suuremad kasumid kaupmeestele. Tegelikult ei ole Eesti poodide praegune väga madal kasumlikkus mitte kellelegi hea ega ka jätkusuutlik.</p>
  395. <p><strong>Eesti Panga analüüs väidab, et Eestis on kaubanduspinda rohkem kui mujal Euroopas. Meil on praegu 780 toidupoodi 670 000 ruutmeetri müügipinnaga. Kõikide nende ehitamine ja üleval pidamine on tulnud Eesti inimeste rahakotist – see on kasum, mille toidupoed on klientide ostudelt teeninud. Kas see kõik on tõesti olnud mõistlik ja vajalik?</strong></p>
  396. <p>Alustuseks, ma sügavalt kahtlen selles, et meil on kõige rohkem kaubanduspinda Euroopas. Eestis on jaeketistunud üle 90% turust. Euroopas on palju riike, kus turg ei ole niivõrd suurel määral ketistunud ja väikseid tegijaid on rohkem – pakun, et paarikümne protsendi ümber. Sõltuvalt uuringu tegijast ja metoodikast ketivälised poed kaubanduspindade ametlikus statistikas ei kajastu. Kui mõõdetakse vaid ketipoodide pinda, tekib osas riikides statistika, kus kaubanduspinda näib olevat vähem, kui tegelikult on.</p>
  397. <p>Eesti on aga hajaasustusega piirkond. Kõige vähem kasumlikud kauplused asuvad reeglina seal, kus on kõige vähem rahvast – maapiirkondades. Kui poodidele öelda, et tõmmake võrku kokku, siis majanduslikult kõige mõistlikum on kinni panna ju vähem kasumlikud maapoed. Võib küsida, miks linnades nii palju poode on. Aga nendel poodidel läheb järelikult hästi ja need sageli subsideerivad maapiirkondade poode, seega nende sulgemine pole majanduslikult ühegi kandi pealt mõistlik.</p>
  398. <p>Ühe poe rajamise kulu jääb suurusjärku miljon eurot, mis jaguneb mitme aasta peale. Selle investeeringu ja ka jooksevkulude mõju individuaalsele ostukorvile on väga väike – me räägime sendi murdosast. Aga uute poodide avamine ongi juba pidurdunud, ettevõtjad näevad ise ka, et turg on küllastunud. Kui otsustatakse uus pood avada, kaalutakse seda ikka väga pikalt ja põhjalikult.</p>
  399. <p>Tegelikult on poepinna rohkuse mõju toodete lõpphinnale nii väike, et selle teemaga pole mõtet tegeleda. Pigem on see katse pöörata tähelepanu kõrvale muudelt komponentidelt, mis hinda rohkem mõjutavad. Valitsuse puhul eelkõige muidugi maksukomponendilt, mis on tõesti suure rahalise mõjuga. Selle asemel, et suure probleemiga tegeleda, öeldakse, et vaadake seda väikest, ja tähelepanu ongi kõrvale juhitud.</p>
  400. <p><strong>Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai on oma arvamusloos (</strong><strong><a href="https://epl.delfi.ee/artikkel/120390048/repliik-ja-joonised-rasmus-kattai-vaiksem-kaibemaksumaar-ei-tahenda-madalamaid-toiduhindu">Rasmus Kattai: väiksem käibemaksumäär ei tähenda madalamaid toiduhindu</a></strong><strong>) välja toonud, et 22 ELi riiki 27st rakendavad toidukaupadele vähendatud maksumäära, aga kõigis madalama maksumääraga riikides pole toit poes sugugi odavam. Vaid kaheksas neist on toidu suhteline hinnatase Euroopa keskmisest madalam.</strong></p>
  401. <p>Ma ei ole seda artiklit lugenud ja peaksin selle kommenteerimiseks alusandmetega tutvuma. Muidugi ei ole maksupoliitika ainuke asi, mis<a href="https://www.delfi.ee/teema/64780892/toidu-hind"><strong> toidu hinda</strong></a> mõjutab. Lihtsalt Eestis on maksukomponent väga suur – 24%, mis on Euroopas suuruse poolest teisel kohal. Öelda, et kui toidu käibemaksu 10 või 14% langetada, siis midagi ei juhtu, on täiesti ebarealistlik. Kas kogu maksulangetus jõuaks tootehindadesse, seda ma ei saa loomulikult öelda, aga meil on tõesti väga-väga tugev konkurents. Ma ei kujuta Eestis ette olukorda, et kui üks kett tuleb välja sõnumiga, et meie langetasime käibemaksu võrra hindu, siis teised ei teeks sama. See ei oleks mõeldav, nad jääksid ju kohe oma tarbijatest ilma.</p>
  402. <p>Suurtes Euroopa riikides on, jah, tõesti toit kohati odavam, aga me ei saa tõsta Eestit Euroopa keskele. Eesti on täpselt siin, kus ta asub, ta ei lähe siit ära ega muutu ka suuremaks. Meil on umbes üks miljon inimest. Ei saa ju teha ettepanekut, et toome neli miljonit inimest juurde, siis saame paremaid sisseostuhindu ja tänu sellele odavamat toitu müüa.</p>
  403. <p>Peame vaatama neid komponente, mida saame mõjutada. Veerand toidu hinnast käibemaksuks on väga suur tükk, mistõttu oleme ka teinud ettepaneku pilootida käibemaksulangetus mõne tootegrupi peal, mis on hästi suure kodumaise osakaaluga, näiteks piim. Siis oleks näha, mis juhtub, ja ka rahaline mõju riigieelarvele ei oleks nii suur.</p>
  404. <p>Mida sektor ise saab teha – efektiivistamine ja oma kulude alla toomine, millega pidevalt tegeletaksegi. Saaks vähendada sortimenti, mida ka Jürgen Ligi on välja pakkunud – vähem valikuid tarbijatele. Mida rohkem tooteid, seda suurem, keerulisem ja kallim on süsteem. Sel juhul jäetakse alles kõige populaarsemad ja sageli soodsamad tooted, mis tähendab, et väiksemad ja keskmised Eesti toidutootjad kui kõige vähem konkurentsivõimelised jääksid oma peamisest turustuskanalist ilma.</p>
  405. <p><strong>Üks toidukaupade käibemaksu langetamise vastuargumentidest on olnud väide, et kui esialgu langetaksid tõesti kaupmehed selle võrra hindu, siis ajapikku muutuks see hiilimisi poodide kasumiks. Kas, kes ja kuidas saab garanteerida, et seda ei juhtu?</strong></p>
  406. <p>Hinna määravad peamiseks kaks elementi: kui palju tarbijad jaksavad maksta ja kui tugev on konkurents. Tarbija ostujõud on väga tugeva löögi saanud, aga konkurents on, eriti pärast Lidli tulekut, läinud oluliselt teravamaks. Kui kaua hinnalangetus hindades püsib, sõltub sellest, kui terav konkurents püsib. Konkurents ongi kõige parem kaitse tarbijale. Kui üks kett hakkab oma kasumi tõstmiseks käibemaksu osa endale võtma, kasutavad teised seda läbi reklaamisõnumite kohe ära.</p>
  407. <p>Toidu müük ei ole selline äri, kus tarbija on nõus maksma mingi brändi eest rohkem. Jaeketi bränd ei tekita sedasorti turunduslikku väärtustunnetust ja emotsiooni, mis lubab juurdehindlust suurendada, nagu näiteks rõivaste puhul. Kuni konkurents on tugev, toimib toidupoodide vahel n-ö naabrivalve. See on palju tõhusam kui ükski riiklik kontroll.</p>
  408. <p><strong>Hea teada</strong></p>
  409. <ul>
  410. <li>Eesti 780 toidupoes on kokku 670 000 m<sup>2</sup> müügipinda. See tähendab ühte toidupoodi iga 1756 inimese kohta. Kui kõik Eesti elanikud toidupoodidesse seisma panna, oleks igaühel seal ruumi umbes pool ruutmeetrit.</li>
  411. <li>Toiduainete käibemaks on Eestis 24%. Näiteks Soomes on see 14%, Rootsis 12%, Saksamaal 7%, Belgias 6% ja Poolas 5%.</li>
  412. <li>Eesti on Euroopa üks kiireima toidu hinna tõusuga riike: 2022. aastal tõusid toidu hinnad 19,4%, 2023. aastal 15,2% ja 2024. aastal 3,2%.</li>
  413. </ul>
  414. <p><em>Allikas: statistikaamet, Selver, Rimi</em></p>
  415. <p>***</p>
  416. </div>
  417. <p><strong>Artikkel ilmus Maalehes, 14.08.2025<br /><a href="https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120396732/eestis-maksab-toit-hingehinda-ostujoud-on-tugevalt-langenud-see-on-kaupmeeste-jaoks-vaga-suur-probleem" target="_blank" rel="noopener">Eestis maksab toit hingehinda? „Ostujõud on tugevalt langenud, see on kaupmeeste jaoks väga suur probleem“</a><br /></strong></p>
  418. <p>&nbsp;</p></div>
  419. </div>
  420. </div>
  425. </div>
  428. </div>
  429. <p>The post <a href="https://kaupmeesteliit.ee/uudised/eestis-maksab-toit-hingehinda-ostujoud-on-tugevalt-langenud-see-on-kaupmeeste-jaoks-vaga-suur-probleem/">Eestis maksab toit hingehinda? „Ostujõud on tugevalt langenud, see on kaupmeeste jaoks väga suur probleem“</a> appeared first on <a href="https://kaupmeesteliit.ee">Eesti Kaupmeeste Liit</a>.</p>
  430. ]]></content:encoded>
  434. </item>
  435. <item>
  436. <title>Nele Peil: peaminister eksib, kaubanduspindade suurus ei määra toidu hinda</title>
  437. <link>https://kaupmeesteliit.ee/uudised/nele-peil-peaminister-eksib-kaubanduspindade-suurus-ei-maara-toidu-hinda/</link>
  439. <dc:creator><![CDATA[Katrin]]></dc:creator>
  440. <pubDate>Tue, 12 Aug 2025 11:29:47 +0000</pubDate>
  441. <category><![CDATA[Uudised]]></category>
  442. <guid isPermaLink="false">https://kaupmeesteliit.ee/?p=13626</guid>
  443.  
  444. <description><![CDATA[<p>The post <a href="https://kaupmeesteliit.ee/uudised/nele-peil-peaminister-eksib-kaubanduspindade-suurus-ei-maara-toidu-hinda/">Nele Peil: peaminister eksib, kaubanduspindade suurus ei määra toidu hinda</a> appeared first on <a href="https://kaupmeesteliit.ee">Eesti Kaupmeeste Liit</a>.</p>
  445. ]]></description>
  446. <content:encoded><![CDATA[<div id="postituse-alamleht" class="et_pb_section et_pb_section_5 et_section_regular" >
  453. <div class="et_pb_row et_pb_row_7">
  454. <div class="et_pb_column et_pb_column_3_5 et_pb_column_9  et_pb_css_mix_blend_mode_passthrough">
  459. <div class="et_pb_module et_pb_text et_pb_text_7  et_pb_text_align_justified et_pb_bg_layout_light">
  464. <div class="et_pb_text_inner"><p><strong>Nele Peil</strong>, Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht</p>
  465. <p>&nbsp;</p></div>
  466. </div>
  467. </div><div class="et_pb_column et_pb_column_2_5 et_pb_column_10  et_pb_css_mix_blend_mode_passthrough et-last-child et_pb_column_empty">
  473. </div>
  478. </div><div class="et_pb_row et_pb_row_8">
  479. <div class="et_pb_column et_pb_column_4_4 et_pb_column_11  et_pb_css_mix_blend_mode_passthrough et-last-child">
  484. <div class="et_pb_module et_pb_text et_pb_text_8  et_pb_text_align_justified et_pb_bg_layout_light">
  489. <div class="et_pb_text_inner"><div class="text lead2">
  490. <div>
  491. <p>Kaubandus ei ole süüdi toidu kalliduses, vaid just tänu kaubanduse investeeringutele, efektiivsusele ja tihedale konkurentsile pole hinnad veelgi kõrgemad. Kaupmeeste liidu poolt teeme jätkuvalt ettepaneku käibemaksu langetust kasvõi mõnes tootekategoorias proovida, et turumajandus saaks näidata, kuidas ta toimib, kirjutab Nele Peil.</p>
  492. </div>
  493. </div>
  494. <div class="text flex-row">
  495. <p>Viimastel nädalatel on kõlanud süüdistusi, justkui oleks Eesti kõrgete toiduhindade põhjuseks <a href="https://www.err.ee/1609759671/michal-eestis-on-liiga-palju-kaubanduspindu" target="_blank" rel="noopener">liiga suured kaubanduspinnad</a>. See on ekslik arusaam, mis ei põhine ei faktidel ega turuloogikal.</p>
  496. <p>Kaubandus on mahuäri, mitte uhkuse projekt. Selleks, et pakkuda tarbijale laia valikut, soodsaid hindu ja tänapäevast ostukeskkonda, tuleb tegutseda efektiivselt, suurtes mahtudes ja tihedas konkurentsis.</p>
  497. <p><strong>Kas keelame poodide rajamise?</strong></p>
  498. <p>Kui kaubanduspindu oleks tõepoolest liiga palju, siis kas lahendus oleks takistada uute poodide avamist või suunata üks ettevõtja oma kauplust sulgema, et teisel oleks kergem? See ei too hakklihapaki hinda alla. See hoopis võimaldab alles jäänud poel tõsta hindu, sest tarbijal on vähem valikut ja kaugem pood tähendab suuremaid kulusid. Kui konkurents väheneb, siis hinnad kasvavad, see on lihtne majandusseadus.</p>
  499. <p>Hüpermarketite aeg on möödas, see on tõsi, ja see on ka ainuke koht, kus saab peaministri ja rahandusministri viimase aja analüüsidega nõustuda. Need formaadid ei ole kulutõhusad, mistõttu kaupmehed juba mitu aastat nendesse ei panusta. Uued poed tehakse väiksemad, mis muudab laienemise halduskulude mõttes funktsionaalsemaks. </p>
  500. <p><strong>Turg reguleerib end ise</strong></p>
  501. <p>Viimase kümnendi jooksul on Eestis eksitud uute poodide avamisega pigem harva. Kui mõni uus kauplus osutub ebaõnnestunuks, suletakse see kiiresti. Turg on halastamatu ja kaupmehed teevad enne investeerimist väga täpsed arvutused. Tallinn, Tartu ja Pärnu moodustavad suure osa kogu Eesti majandusest ning seal käib tihe võitlus iga kliendi pärast. Kaupmees ei soovi igakuiselt piima ja banaani müügile sadu tuhandeid eurosid peale maksta, aga teeb seda, sest konkurentsi surve on nii tugev.</p>
  502. <p>Eesti toidukaupluste kasumlikkus ei kannata võrdlustki teiste sektoritega. Kui Soomes teenib turuliider K-Grupp kümme protsenti ärikasumit, siis Eesti kaubanduses võib sellest vaid und näha. Telia teenis 2024. aastal suuremat kasumit kui kogu Eesti toidukaubandus kokku.</p>
  503. <p><strong>Kaubandus investeerib, et püsida konkurentsis</strong></p>
  504. <p>Uute kaupluste rajamiseks vajaminev raha tuleb omanike kasumist läbi pikema investeeringu tasuvusaja, mitte hinnatõusust. Kui 2005. aastal oli võimalik poe rajamine tasa teenida paari aastaga, siis praegu on tasuvusperiood vähemalt viis aastat või rohkem. Kaubandust ei saa pidada pillavaks, vastupidi, valdkond on pidevas tõhusamaks muutumise protsessis.</p>
  505. <p>Automatiseerimine, tellimissüsteemid, iseteeninduskassad ja tööjõukulude vähendamine on kõik suunatud sellele, et tarbijale pakkuda parimat võimalikku hinda. Ainuüksi viimase kümne aastaga on tööjõukulu vähenenud kuni 30 protsenti.</p>
  506. <p><strong>Konkurents hoiab hinnad all</strong></p>
  507. <p>Konkurents on see, mis hoiab hinnad kontrolli all. Kui üks kaupmees prooviks hindu tõsta, on konkurendid kohe valmis pakkuma paremat pakkumist. Toidukaubandus on mahuäri – kui sa ei suuda kliente hoida, kaotad sa müügimahu, turuosa ja lõpuks oma äri. Seetõttu on kaupmehed pidevalt valmis pingutama, et hinda võimalikult madalal hoida.</p>
  508. <p>Maaelu teadmuskeskuse (METK) hinnavõrdluste metoodika ei arvesta kaubanduse sisemist loogikat. Kui mõne toote marginaali tõstetakse ja teise oma samal ajal langetatakse, siis ei tähenda see, et kogu kaubanduse osakaal hinnas kasvaks. Lihtsalt muutus konkreetse toote strateegia, mida juhib kategooria strateegia.</p>
  509. <p>Selliseid dünaamikaid ei suuda METK oma lihtsustatud metoodikaga hinnata. Samuti ei suuda nad hinnata tarbimise struktuuri, kus enamik tooteid ei osteta enam ammu täishinnas, vaid kampaaniahinnas.</p>
  510. <p><strong>Sortimendi kärpimine kui lahendus</strong></p>
  511. <p>Kui otsida võimalust hindade langetamiseks sortimendi kitsendamise teel, mis on reaalne hindade langetamise võimalus tõepoolest, siis lööks see esmalt kohalikke väiketootjaid. Esimesena kaoksid lettidelt väikese läbimüügiga juustud, leivad, vorstid, just need, mis on toodetud Eestis ja mille sisseostuhind on kõrge ja läbimüük keskmine. Kas tahame tõesti sellist Eestit, kus toiduvalik piirdub Poola ja Vene toodanguga, mida müüakse euroalustega A1000 stiilis laopoodides?</p>
  512. <p>Fakt on see, et tarbijad eelistavad kauplusi, kus on puhas, mugav ja lai valik. Isegi kui mõni laopood suudab pakkuda mõnel tootel paariprotsendilist hinnavõitu, ei tõmba see Eesti tarbijat massiliselt ligi.</p>
  513. <p>Kauplused, mis tegutsevad amortiseerunud hoonetes ja aegunud tehnoloogia peal, moodustavad vaid viis protsenti jaekettide turuosast. Tarbijad seal tegelikult ei käi ning hinnad ei ole neil samuti reaalsuses odavamad, kuna neil ei ole mastaabisääste.</p>
  514. <p>Kaubandus ei määra ainult hindu, see kujundab ka meie linnaruumi. Paljudes Euroopa linnades, kus kaubanduse arengut on piiratud, on kunagised äripiirkonnad läinud rääma ja muutunud ebaturvaliseks. Kui pood kaob, kaob sageli ka elu selle ümber.</p>
  515. <p><strong>Kokkuvõtteks</strong></p>
  516. <p>Tavaliselt tunnevad inimesed, kes on paarkümmend aastat oma valdkonnas tegutsenud, seda ala kõige paremini. Luban käsi südamel, et kõik kaupmehed oskavad arvutada ja raha lugeda. Neil ei ole soovi seda põletada kaubanduspaleede rajamiseks ning mitte keegi ei tee seda. Kõik kaubanduspinna ulatusele viidatud alusandmed (Nielsenilt) tuginevad vaid üheksa suurema jaeketi müügipinnale. Alusandmetes ei sisaldu kaubanduskeskused, millest mõned on tõesti paleelikult ilusad, aga mis toidu hinda mitte kuidagi ei mõjuta.</p>
  517. <p>Kaubandus ei ole süüdi toidu kalliduses, vaid vastupidi, just tänu kaubanduse investeeringutele, efektiivsusele ja tihedale konkurentsile pole hinnad veelgi kõrgemad.</p>
  518. <p>Praegune süüdlase otsimine toidu kõrgetes hindades näib pigem PR-võttena, mille peamine eesmärk on toidu käibemaksu teemalist debatti vältida, sest riik ei taha enda maksutulust loobuda selle nimel, et inimeste jaoks oleks põhitoiduained odavamad. Kaupmeeste liidu poolt teeme jätkuvalt ettepaneku käibemaksu langetust kasvõi mõnes tootekategoorias piloteerida, et turumajandus saaks näidata, kuidas ta toimib.</p>
  519. <p>&nbsp;</p>
  520. </div>
  521. <p><strong>Artikkel ERR, 06.08.2025<br /><a href="https://www.err.ee/1609764075/nele-peil-peaminister-eksib-kaubanduspindade-suurus-ei-maara-toidu-hinda" target="_blank" rel="noopener">Nele Peil: peaminister eksib, kaubanduspindade suurus ei määra toidu hinda</a></strong></p>
  522. <p>&nbsp;</p></div>
  523. </div>
  524. </div>
  529. </div>
  532. </div>
  533. <p>The post <a href="https://kaupmeesteliit.ee/uudised/nele-peil-peaminister-eksib-kaubanduspindade-suurus-ei-maara-toidu-hinda/">Nele Peil: peaminister eksib, kaubanduspindade suurus ei määra toidu hinda</a> appeared first on <a href="https://kaupmeesteliit.ee">Eesti Kaupmeeste Liit</a>.</p>
  534. ]]></content:encoded>
  538. </item>
  539. <item>
  540. <title>Rainer Rohtla: valitsus toetub toidu käibemaksust rääkides suurele valele</title>
  541. <link>https://kaupmeesteliit.ee/uudised/rainer-rohtla-valitsus-toetub-toidu-kaibemaksust-raakides-suurele-valele/</link>
  543. <dc:creator><![CDATA[Katrin]]></dc:creator>
  544. <pubDate>Tue, 12 Aug 2025 11:20:16 +0000</pubDate>
  545. <category><![CDATA[Uudised]]></category>
  546. <guid isPermaLink="false">https://kaupmeesteliit.ee/?p=13620</guid>
  547.  
  548. <description><![CDATA[<p>The post <a href="https://kaupmeesteliit.ee/uudised/rainer-rohtla-valitsus-toetub-toidu-kaibemaksust-raakides-suurele-valele/">Rainer Rohtla: valitsus toetub toidu käibemaksust rääkides suurele valele</a> appeared first on <a href="https://kaupmeesteliit.ee">Eesti Kaupmeeste Liit</a>.</p>
  549. ]]></description>
  550. <content:encoded><![CDATA[<div id="postituse-alamleht" class="et_pb_section et_pb_section_6 et_section_regular" >
  557. <div class="et_pb_row et_pb_row_9">
  558. <div class="et_pb_column et_pb_column_3_5 et_pb_column_12  et_pb_css_mix_blend_mode_passthrough">
  563. <div class="et_pb_module et_pb_text et_pb_text_9  et_pb_text_align_justified et_pb_bg_layout_light">
  568. <div class="et_pb_text_inner"><p>Allikas/Foto: Vallo Kruuser</p>
  569. <p><strong>Rainer Rohtla</strong>, Coop Keskühistu juhatuse esimees</p>
  570. <p>&nbsp;</p></div>
  571. </div>
  572. </div><div class="et_pb_column et_pb_column_2_5 et_pb_column_13  et_pb_css_mix_blend_mode_passthrough et-last-child et_pb_column_empty">
  578. </div>
  583. </div><div class="et_pb_row et_pb_row_10">
  584. <div class="et_pb_column et_pb_column_4_4 et_pb_column_14  et_pb_css_mix_blend_mode_passthrough et-last-child">
  589. <div class="et_pb_module et_pb_text et_pb_text_10  et_pb_text_align_justified et_pb_bg_layout_light">
  594. <div class="et_pb_text_inner"><p>Kõige valusam valitsuse jutu juures on väide, et madalam toidu käibemaks ei jõuaks tarbijani, kuna on olemas uuringud, mis seda selgelt näitavat. Tegelikult pole Eesti teinud mitte ühtegi toidu käibemaksu ja turuolukorda puudutavat analüüsi, kirjutab Rainer Rohtla.</p>
  595. <p>Valitsuse demagoogia toidu kõrge hinna osas ajab vere vemmeldama, mida ei saa leplikult pealt vaadata. Räägime veelkord toidu käibemaksust.</p>
  596. <p>Enamik Euroopa riike toimetavad Eestist palju madalama toiduainete käibemaksumääraga. Pole võimalik, et nad kõik on rumalad. Peaminister Kristen Michal tõstis toidu käibemaksu maailmas erandlikuna nii kõrgele, et toob nüüd suhtekorraldajate toel põhjuseks, et Eestis on justkui liiga palju kaubanduspinda, mis määrab hinda ja kaupmehed on ahned ning kühveldavad kasumit kokku.</p>
  597. <p>Kaubandus on Eestis läbi aja olnud üks madalama kasumlikkusega valdkondi, teenides sõltuvalt aastast kasumit vaid kahe protsendi ümber. Kaubanduse kasumid on viimastel aastatel olnud languses, nagu seda on olnud ka eestlaste ostujõud vaesumise suunas.</p>
  598. <p>See on valitsuselt uskumatu demagoogia. Rääkimata sellest, et toidukaupade alandamist taotlev rahvahääletus liigub 100 000 allkirja kursil. Liiga oluline teema, miks võiks enne valimisi igasugust valetamist vältida.</p>
  599. <p>Coopi jaeketi kasum vähenes 2024. aastaga võrreldes aastaga üle 40 protsendi põhjusel, et oleme suure osa hinnatõusude mõjust tootjatelt enda kanda võtnud, kuna eestlastel on raske ja klient hinnatundlik. Kasumlikkus 1,6 protsenti ja käibemaksu tõus samal ajal kaks protsenti! Ometi andsime endast parima ka sel aastal, et juulis aset leidnud käibemaksu tõusu nii vähe kui võimalik edasi anda tarbijale. Seda näitavad ka meediauuringud, kinnitades taas, et Coop ainsa ühistulise jaeketina Eestis ongi sotsiaalselt vastutustundlik.</p>
  600. <p>Kõige valusam valitsuse jutu juures on väide, et madalam toidu käibemaks ei jõuaks tarbijani, kuna on olemas uuringud, mis seda selgelt näitavat. Rahandusminister Jürgen Ligi ja teised valitsuse liikmed tuginevad väidetes uuringutele, et käibemaksu langetus ei muuda hindu ja jaekaupmehed jätavad kasumi endale.</p>
  601. <p>Konkreetne päring rahandusministeeriumi näitas, et mitte ühtegi Eesti toidu käibemaksu teemat ja turuolukorda hõlmavat uuringut ei olegi tehtud ja narratiiv, mida luuakse, on äärmiselt küüniline ning valelik.</p>
  602. <p>Mida väidavad valitsejad, kui raiuvad, et käibemaksu langetus ei jõua lõpphinda? Milles seisneb debatt ja pädev argumentatsioon? Need väited on paraku tühjust täis ja soppa pillutakse hoopis ettevõtjate suunal, neid kaasamata ning neilt küsimata.</p>
  603. <p>Enamus Eesti suuremate jaekettide esindajatest on avalikult kinnitanud, et kannavad käibemaksulanguse samas ulatuses läbi hindade edasi ka tarbijatele. Kuidas jõuda selleni, et rahandusminister leiaks ettevõtjate ja inimeste süüdistamise asemel nendega ühise keele? Koos suudame palju rohkem.</p>
  604. <p>Juunis langes jaemüük toidukauplustes taas neli protsenti. Kui see aasta peale taandada, siis on tegemist suurusjärguga 160 miljonit eurot. Toidukaupade käibemaksutõusult on prognoositud riigieelarvesse umbes 80 miljonit eurot, kuid kuna tarbimine on pärsitud, siis on riik selleks aastaks plaanitud summast kaotamas juba ligi 40 miljonit eurot. See näitab, et maksutõusud ei täida riigikassat mahus, mida oodatakse, vaid efekt on vastupidine.</p>
  605. <p>Eestis on kamaluga suuri toidukette ja lisaks väiksemaid tegijaid. Turumajandus ja konkurents toimib Eesti jaekaubanduses täiega, seda kinnitab ka kõige pessimistlikum analüütik.</p>
  606. <p>Peaminister ütleb, et meil on toiduained liiga kallid, kuna palju on investeeritud kaubanduspinda. Mis puudutab toidumüüjaid, siis julgen öelda, et ketid analüüsivad iga kulu luubiga. Hindu kujundab ikkagi turumajandus, nõudlus ja konkurents. Igasuguse maksumuudatuse mõju on vahetu.</p>
  607. <p><strong>Artikkel ERR, 05.08.2025<br /><a href="https://www.err.ee/1609763109/rainer-rohtla-valitsus-toetub-toidu-kaibemaksust-raakides-suurele-valele" target="_blank" rel="noopener">Rainer Rohtla: valitsus toetub toidu käibemaksust rääkides suurele valele</a>.  </strong></p>
  608. <p>&nbsp;</p></div>
  609. </div>
  610. </div>
  615. </div>
  618. </div>
  619. <p>The post <a href="https://kaupmeesteliit.ee/uudised/rainer-rohtla-valitsus-toetub-toidu-kaibemaksust-raakides-suurele-valele/">Rainer Rohtla: valitsus toetub toidu käibemaksust rääkides suurele valele</a> appeared first on <a href="https://kaupmeesteliit.ee">Eesti Kaupmeeste Liit</a>.</p>
  620. ]]></content:encoded>
  624. </item>
  625. <item>
  626. <title>Rainer Rohtla: EPL-i toiduhinna analüüs on eksitav. Selliseid juurdehindlusi maksab vaid 1% jõukamaid</title>
  627. <link>https://kaupmeesteliit.ee/uudised/rainer-rohtla-epl-i-toiduhinna-analuus-on-eksitav-selliseid-juurdehindlusi-maksab-vaid-1-joukamaid/</link>
  629. <dc:creator><![CDATA[Katrin]]></dc:creator>
  630. <pubDate>Tue, 12 Aug 2025 11:09:49 +0000</pubDate>
  631. <category><![CDATA[Uudised]]></category>
  632. <guid isPermaLink="false">https://kaupmeesteliit.ee/?p=13596</guid>
  633.  
  634. <description><![CDATA[<p>The post <a href="https://kaupmeesteliit.ee/uudised/rainer-rohtla-epl-i-toiduhinna-analuus-on-eksitav-selliseid-juurdehindlusi-maksab-vaid-1-joukamaid/">Rainer Rohtla: EPL-i toiduhinna analüüs on eksitav. Selliseid juurdehindlusi maksab vaid 1% jõukamaid</a> appeared first on <a href="https://kaupmeesteliit.ee">Eesti Kaupmeeste Liit</a>.</p>
  635. ]]></description>
  636. <content:encoded><![CDATA[<div id="postituse-alamleht" class="et_pb_section et_pb_section_7 et_section_regular" >
  643. <div class="et_pb_row et_pb_row_11">
  644. <div class="et_pb_column et_pb_column_3_5 et_pb_column_15  et_pb_css_mix_blend_mode_passthrough">
  649. <div class="et_pb_module et_pb_text et_pb_text_11  et_pb_text_align_justified et_pb_bg_layout_light">
  654. <div class="et_pb_text_inner"><p><span data-v-4eaaa7b4="">FOTO: </span><span data-v-4eaaa7b4=""><span class="picture-info__author" data-v-4eaaa7b4="">Anni Õnneleid</span></span> <span data-v-4eaaa7b4="">| Delfi Meedia</span></p>
  655. <p><strong>Rainer Rohtla</strong>, Coop Keskühistu juhatuse esimees</p>
  656. <p>&nbsp;</p></div>
  657. </div>
  658. </div><div class="et_pb_column et_pb_column_2_5 et_pb_column_16  et_pb_css_mix_blend_mode_passthrough et-last-child et_pb_column_empty">
  664. </div>
  669. </div><div class="et_pb_row et_pb_row_12">
  670. <div class="et_pb_column et_pb_column_4_4 et_pb_column_17  et_pb_css_mix_blend_mode_passthrough et-last-child">
  675. <div class="et_pb_module et_pb_text et_pb_text_12  et_pb_text_align_justified et_pb_bg_layout_light">
  680. <div class="et_pb_text_inner"><p>​<a href="https://epl.delfi.ee/artikkel/120392571/analuus-miks-eesti-toiduhinnad-on-nii-kallid-kaibemaks-ei-ole-oige-vastus-andmed-raagivad-teist-keelt" target="_blank" rel="noopener">Eesti Päevalehes ilmunud analüüs</a> tugineb eksitavatele andmetele ja ei peegelda tegelikkust. See annab lugejale moonutatud pildi nii hindadest kui ka jaekettide rollist nende kujunemisel. Toiduained on Eestis sellepärast nii kallid, et käibemaks moodustab arvestava osa toote lõpphinnast.</p>
  681. <p>Tahan lükata ümber viimasel ajal meedias kõlapinda saanud väited nagu oleks Eesti kallite toiduhindade taga jaekettide kasvanud juurdehindlused. Reaalsuses on kaupmeeste juurdehindlused muutunud aasta-aastalt üha väiksemaks, samal ajal kui maksukoormus ning nende tarbijate hulk, kes eelistab osta toitu kampaaniahindadega, ainult kasvab.</p>
  682. <p>Eesti Päevalahe arvamuskülgedel avaldatud Erik Moora analüüs sellest, kuidas kallite toiduhindade taga on siinsete jaekettide kasvanud juurdehindlused, oli kahtlemata hea katse teha tarbijale must-valgelt selgeks, kuidas peamiste toiduainete hinnad kujunevad.</p>
  683. <p>Minu hinnangul ei peegeldanud loos toodud näited tegelikkust, vaid hoopis eksitasid lugejat, näidates kaupmeeste juurdehindlusi olenevalt tootest kuni 7 korda tegelikust kõrgemana.</p>
  684. <h4><strong>Loos kasutatud andmed erinevad tegelikkusest</strong></h4>
  685. <p>Toon järgnevalt mõne markantsema näite varal välja, kuidas tegelikult antud artiklis kajastatud toiduainete hind kujuneb, kui palju selles on kaupmehe osa ja kui palju moodustab käibemaks.</p>
  686. <p>Need andmed põhinevad meie igapäevasel kogemusel, läbi mille toome toidu lauale igale neljandale eestimaalasele. Iga kategooria puhul oleme toonud välja kaalutud keskmise, mis arvestab nii tava- kui kampaaniahindu.</p>
  687. <p>Purepaki piima näite puhul on artiklis toodud 2025. aasta esimeses kvartalis keskmiseks hinnaks 1,30 €/l. Tegelikult tarbib eestimaalane purepaki piima keskmise hinnaga 1,06 €/l. Artiklis toodud näites on kaupmehe juurdehindlus 36 senti, tegelikult on see 10 senti liitri pealt.</p>
  688. <p>See on artiklis toodust ligi 3,5 korda väiksem ja moodustab piimapaki hinnast alla 10%. Samal ajal käibemaks moodustab hinnast ligi 20%. 2025. aasta kolmandas kvartalis on kaupmehe juurdehindlus langenud 6,4 protsendini. Ehk kaupmeeste juurdehindlus pigem langeb, mitte ei kasva nagu artiklis väideti.</p>
  689. <p>Edam viilujuustu puhul tuleb kõigepealt öelda, et tegu ei ole peamise juustuga, mida Eesti inimene ostab. Näiteks Coopi kaubandusketi juustukäibest moodustavad meie kauplustes müügil olevad Edam juustud väga väikese osakaalu, mis piirdub 3,3%-ga.</p>
  690. <p>Artiklis on toodud Edam juustu keskmiseks hinnaks 2025. aasta esimese kvartalis 12,38 €/kg. Tegelikult tarbib Eesti inimene Edam viilujuustu keskmise hinnaga 7,97 €/kg. Ehk erinevus artiklis toodud hinnaga on 50%. See näitab taas, et loos kasutatud andmed erinevad tegelikkusest väga palju.</p>
  691. <p>Artiklis toodud näites on kaupmehe juurdehindlusena toodud 4,8 €/kg, tegelikkuses on see alla 90 sendi. See on artiklis toodust 5 korda väiksem ja moodustab hinnast natuke üle 10%</p>
  692. <p>Samal ajal aga käibemaks moodustab hinnast üle 18%. 2025. aasta kolmandas kvartalis on kaupmehe juurdehindlus langenud 10 protsendini. Samas käibemaks moodustab Edam viilujuustu hinnast juba 19,5%.</p>
  693. <p><img fetchpriority="high" decoding="async" class="alignnone wp-image-13604 size-large" src="https://kaupmeesteliit.ee/wp-content/uploads/2025/08/2.5-purepakk-piim-1024x489.png" alt="" width="1024" height="489" srcset="https://kaupmeesteliit.ee/wp-content/uploads/2025/08/2.5-purepakk-piim-1024x489.png 1024w, https://kaupmeesteliit.ee/wp-content/uploads/2025/08/2.5-purepakk-piim-980x468.png 980w, https://kaupmeesteliit.ee/wp-content/uploads/2025/08/2.5-purepakk-piim-480x229.png 480w" sizes="(min-width: 0px) and (max-width: 480px) 480px, (min-width: 481px) and (max-width: 980px) 980px, (min-width: 981px) 1024px, 100vw" /></p>
  694. <p>Ka järgmised kolm artiklis kasutatud näidet sisaldavad sama suuri eksimusi kui eelpool kirjeldatud ega vasta tegelikule tarbimise struktuurile ja hinnatasemele.</p>
  695. <p>Loos välja toodud hinnatasemed erinevad 50% ulatuses tegelikkusest ning kaupmeestele omistatud juurdehindlusi on näidatud tegelikkusest kuni 7 korda kõrgemana.</p>
  696. <p>Coopi andmed näitavad selgelt, et 2025. aasta 1.-3. kvartalis on kaupmehe juurdehindlus vähenenud ja käibemaksu osakaal iga toote hinnas kasvanud. Sellega on käibemaksu osa hinnas antud näidete puhul suurim peale põllumeest ja tööstust, kaupmehe juurdehindluse osakaal aga väikseim.</p>
  697. <p><img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone wp-image-13607 size-large" src="https://kaupmeesteliit.ee/wp-content/uploads/2025/08/hakkliha-1024x478.png" alt="" width="1024" height="478" srcset="https://kaupmeesteliit.ee/wp-content/uploads/2025/08/hakkliha-1024x478.png 1024w, https://kaupmeesteliit.ee/wp-content/uploads/2025/08/hakkliha-980x457.png 980w, https://kaupmeesteliit.ee/wp-content/uploads/2025/08/hakkliha-480x224.png 480w" sizes="auto, (min-width: 0px) and (max-width: 480px) 480px, (min-width: 481px) and (max-width: 980px) 980px, (min-width: 981px) 1024px, 100vw" /> <img loading="lazy" decoding="async" class="wp-image-13608 alignnone size-large" src="https://kaupmeesteliit.ee/wp-content/uploads/2025/08/voi-1024x482.png" alt="" width="1024" height="482" srcset="https://kaupmeesteliit.ee/wp-content/uploads/2025/08/voi-1024x482.png 1024w, https://kaupmeesteliit.ee/wp-content/uploads/2025/08/voi-980x461.png 980w, https://kaupmeesteliit.ee/wp-content/uploads/2025/08/voi-480x226.png 480w" sizes="auto, (min-width: 0px) and (max-width: 480px) 480px, (min-width: 481px) and (max-width: 980px) 980px, (min-width: 981px) 1024px, 100vw" /></p>
  698. <p>Nagu eelpool näha – need erinevused ongi väga suured. Need illustreerivad hästi seda, kui piiratud on tegelikult avalikult kättesaadavad andmed ja nende senised tõlgendused. Need ei suuda anda adekvaatset pilti tegelikust olukorrast Eesti jaekaubandusturul, kuna ei kasuta õigeid alusandmeid ega arvesta ühiskonna tarbimise struktuuriga.</p>
  699. <p>Tarbimise struktuur kujuneb sellest, mida Eesti tarbija kaupluses korvi paneb. Kui ta ostab ainult tavahinnaga tooteid – mis ei ole põhitoiduained –, siis ta tõepoolest tarbib kõrgema juurdehindlusega tooteid. Küll aga ei ole tavahinnaga tooted keskmise eestlase toidukorvis olulisel kohal. Me kõik teame poes käies, et see ei ole nii – nii mina kui ka 99% eestlastest vaatab ikkagi väga täpselt, mida ta toidupoes korvi paneb, tehes valiku oma eelistuste ning hindade võrdluse pealt.</p>
  700. <p>Arvan, et Erik Moora analüüs peab paika üksnes selle 1% Eesti tarbijate osas, kes ei pea poes käies hindu vaatama ning soetab ainult kõige kallima tavahinnaga toiduaineid. Küll aga ei ole õige teha selle baasilt järeldust ülejäänud 99% eestimaalaste toidukorvi ning kaupluste juurdehindluse osas.</p>
  701. <p>Juba pikemat aega on nii Coop kui teised Eesti jaeketid rääkinud, kuidas tarbija ostukorvis on viimastel aastatel kasvanud märgatavalt soodushinnaga toodete osakaal. See aspekt on aga jäetud nii selles kui mitmes teises viimasel ajal meedias avaldatud artiklis tähelepanuta.</p>
  702. <p>Ka on saanud vähe kajastust asjaolu, et hindade kujunemine kauplustes on seotud väga paljude erinevate asjaoludega – on see siis toorme hind maailmaturul, tootjate kulu Eestis ja välismaal, jaeketi kulud kauplustele ja töötajatele ning käibemaksuga.</p>
  703. <h4><strong>Käibemaksu osa on muutunud märkimisväärseks</strong></h4>
  704. <p>Just käibemaksu osa on toiduainete lõpphindade kujunemisel pisendatud või tähelepanuta jäetud. Kuna käibemaks on Eestis selle aasta 1. juulist 24%, siis on suurim vale see, et käibemaks ei mängi olulist rolli toiduhinna kujunemisel.</p>
  705. <p>Kõik teavad, et kui sul on nelja lõiguga pitsa ja neli liiget peres, siis saavad kõik ühe lõigu. Samas, kui peres on ka viies liige, kellel on alati eesõigus ühele viilule (24% käibemaksumäär), siis jääb ülejäänud neljale pereliikmele omavahel jagamiseks üksnes kolm pitsalõiku.</p>
  706. <p>Seega väide, et käibemaks ei ole olulisel kohal toiduhindade kujunemisel ja ei moodusta veerandi iga eestimaalase toidulauast, ei vasta mingil moel tõele.</p>
  707. <p>Olen samuti Eesti patrioot ja valmis tasuma kõrgemaid makse eesti julgeoleku tagamiseks, aga seda panust peavad elanike kõrval hindama ka valitsusjuhid.</p>
  708. <p>Hea ja ühtehoidev ühiskond saab eksisteerida vaid siis, kui ühiskonna poolt valitud riigikogu ja valitsus teenivad ühiskonna huve, arvestavad ühiskonnas valitsevate meeleolude ja inimeste vajadustega. Kõik muu toob kaasa valitsuse ja ühiskonna eemaldumise, mis loob hea pinnase erinevate äärmuslike liikumiste arenguks.</p>
  709. <p>Eestlased on kogunud juba ligi 75 000 allkirja toiduainete käibemaksu langetamiseks, aga seda jätkuvalt ignoreeritakse. Loomulikult ei saa iga algatuse peale kohe joosta makse langetama, kuid sellisest ülekaalukast soovist ei saa ükski endast lugupidav valitsusjuht mööda vaadata – sel teemal tuleb avada ühiskondlik debatt!</p>
  710. <p>Täna me seda näinud ei ole ja tundub, et seda ka ei plaanita.</p>
  711. <h4><strong>Aasta aega rääkinud vajadusest käibemaksu hoopis langetada</strong></h4>
  712. <p>Loomulikult on kulu eelarvele suur, kui langetada käibemaksu kõikidel toidukaupadel.</p>
  713. <p>Olen juba aasta aega rääkinud, et toiduainete käibemaksu peab langetama üksnes põhitoiduainetel, mis on sisuliselt iga Eesti inimese toidukorvis, sõltumata tema sissetulekust, ning mida toodetakse peaasjalikult Eestis.</p>
  714. <p>See tagab samaaegselt parema toidujulgeoleku, täiendav tulu riigile tootmistelt laekuvatelt maksudelt ja toob puhtama toidu eestimaalaste toidulauale.</p>
  715. <p>Loomulikult võib selle peale öelda, et see on ühe Eesti jaeketi jutt ja teenib ainult jaeketi huve. Saan siinkohal kinnitada, et see ei ole nii. Kui käibemaksu langetatakse lihal, piimal ja köögiviljadel, siis toob see riigile üksnes 29 miljonit eurot vähem maksuraha aastas. See ei vähene 240 miljoni euro ulatuses nagu väidetakse valitsuse poolt.</p>
  716. <p>Coopi poolt välja pakutud toiduainete kategooriad on need, mida kõik Eesti kaupmehed müüvad kõige madalamate juurdehindlustega ja kuuluvad iga eestlase toidukorvi.</p>
  717. <p>Kui tarbimise struktuur veelgi rohkem nende kasuks muutub, on see kaupmehele kahjulikum. Olles antud valdkonnas tegev, ei suuda mina leida motiivi, miks see peaks kaupmehel kasulik olema, aga see on narratiiv, mida avalikkuses üritatakse selle ettepaneku ümber luua.</p>
  718. <p>Miks siis erinevad jaeketid seda muudatust toetavad? Meie toetame seda põhjusel, et meil on mure Eesti põllumeeste ja toidutootjate pärast ning Eesti inimeste tervise pärast – nii täna kui tulevikus.</p>
  719. <p>Kuuleme, et tervisekassa on suures miinuses ja ei teata, kuidas riigieelarve tervishoidu kulutustele tulevikus vastu peab. Tänane halb toitumine üksnes eskaleerib seda probleemi järgnevatel aastatel.</p>
  720. <p><strong>Artikkel ilmus Eesti Päevalehes 27. juulil 2025</strong><br /><a href="https://epl.delfi.ee/artikkel/120393217/vastukaja-rainer-rohtla-epl-i-toiduhinna-analuus-on-eksitav-selliseid-juurdehindlusi-maksab-vaid-1-joukamaid" target="_blank" rel="noopener">VASTUKAJA | Rainer Rohtla: EPL-i toiduhinna analüüs on eksitav. Selliseid juurdehindlusi maksab vaid 1% jõukamaid</a>.</p>
  721. <p><span data-v-4eaaa7b4="">FOTO: </span><span data-v-4eaaa7b4=""><span class="picture-info__author" data-v-4eaaa7b4="">Anni Õnneleid</span></span> <span data-v-4eaaa7b4="">| Delfi Meedia</span></p>
  722. <p>&nbsp;</p></div>
  723. </div>
  724. </div>
  729. </div>
  732. </div>
  733. <p>The post <a href="https://kaupmeesteliit.ee/uudised/rainer-rohtla-epl-i-toiduhinna-analuus-on-eksitav-selliseid-juurdehindlusi-maksab-vaid-1-joukamaid/">Rainer Rohtla: EPL-i toiduhinna analüüs on eksitav. Selliseid juurdehindlusi maksab vaid 1% jõukamaid</a> appeared first on <a href="https://kaupmeesteliit.ee">Eesti Kaupmeeste Liit</a>.</p>
  734. ]]></content:encoded>
  738. </item>
  739. <item>
  740. <title>Vali Aasta Kaubandustegu 2025!</title>
  741. <link>https://kaupmeesteliit.ee/uudised/vali-aasta-kaubandustegu-2025/</link>
  743. <dc:creator><![CDATA[Katrin]]></dc:creator>
  744. <pubDate>Tue, 29 Jul 2025 07:21:21 +0000</pubDate>
  745. <category><![CDATA[Uudised]]></category>
  746. <guid isPermaLink="false">https://kaupmeesteliit.ee/?p=13549</guid>
  747.  
  748. <description><![CDATA[<p>The post <a href="https://kaupmeesteliit.ee/uudised/vali-aasta-kaubandustegu-2025/">Vali Aasta Kaubandustegu 2025!</a> appeared first on <a href="https://kaupmeesteliit.ee">Eesti Kaupmeeste Liit</a>.</p>
  749. ]]></description>
  750. <content:encoded><![CDATA[<div id="postituse-alamleht" class="et_pb_section et_pb_section_8 et_section_regular" >
  757. <div class="et_pb_row et_pb_row_13">
  758. <div class="et_pb_column et_pb_column_4_4 et_pb_column_18  et_pb_css_mix_blend_mode_passthrough et-last-child">
  763. <div class="et_pb_module et_pb_text et_pb_text_13  et_pb_text_align_justified et_pb_bg_layout_light">
  768. <div class="et_pb_text_inner"><p>Eesti Kaupmeeste Liit kutsub üles esitama oma kandidaadi</p>
  769. <p><strong>AASTA KAUBANDUSTEGU 2025 auhinnale!</strong></p>
  770. <p>Kutsume üles esitama nominente Aasta Kaubandusteo konkursile. Soovime ka sellel aastal tunnustada suuri ja väiksemaid saavutusi <strong>erinevates valdkondades,</strong> olgu nendeks:</p>
  771. <p>– tehniline innovatsioon</p>
  772. <p>– uus kontseptsioon</p>
  773. <p>– brändiuuendus</p>
  774. <p>– arendusprojekt</p>
  775. <p>– koostööprojekt</p>
  776. <p>– ökouuendus</p>
  777. <p>või midagi muud Eesti turul silmapaistvat ja mõjukat.</p>
  778. <p>Konkursi eesmärgiks on leida kaubanduse edulugusid, millest oleks kolleegidel õppida ning tutvustada ja tunnustada edukaid kaubandusettevõtjaid. Iga alamkategooria võitjad kutsume enda tegu lähemalt tutvustama Kaubanduse Aastakongressi laval, 8.oktoobril.</p>
  779. <p>Kui leiate, et teie ettevõte või hoopis konkurent on silma paistnud millegi teistest eristuva või uuenduslikuga, siis ärge jätke seda enda teada, vaid esitage oma kandidaat kindlasti Aasta Kaubandusteo konkursile.</p>
  780. <p><strong>Kandidaate saab esitada 8.septembrini 2025 klikkides siin:</strong></p>
  781. <p><a href="https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdWuVuh__2bEU_wieFdEYp0zN4eVmGQMlYnyEiZfLKxMOD3zg/viewform" target="_blank" rel="noopener"><img loading="lazy" decoding="async" class="wp-image-13553 alignnone size-full" src="https://kaupmeesteliit.ee/wp-content/uploads/2025/07/Aastakaubandustegu2025-nupp.png" alt="" width="219" height="100" /></a></p>
  782. <p><strong>Aasta Kaubandustegude kandidaadid erinevates kategooriates </strong>on teretulnud, kui projekt leidis aset perioodil 2024. aasta oktoobrist kuni 2025. aasta septembrini ja vastab ühele või mitmele alljärgnevatest kriteeriumitest:</p>
  783. <ul>
  784. <li>toonud kasu klientidele;</li>
  785. <li>toonud kaasa ettevõtte või valdkonna erakordse majandusliku edu;</li>
  786. <li>aidanud kaasa Eesti kaubanduse üldisele arengule ja maine kujundamisele;</li>
  787. <li>aidanud tõsta Eesti kaubanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet;</li>
  788. <li>kontseptuaalselt silmapaistev (terviklahendus, uus arendus vms);</li>
  789. <li>kaasa toonud positiivseid muudatusi ühiskonnas ja/ või ettevõttes;</li>
  790. <li>taganud head suhted kaubandusettevõtja ja klientide, partnerite, tarnijate vahel;</li>
  791. <li>paistnud silma innovaatilisusega, on loonud mõne tulevikku suunatud tehnoloogilise uuenduse;</li>
  792. <li>paistnud silma töötajatest hoolimise ja töötingimuste parendamisega.</li>
  793. </ul>
  794. <p>Kindlasti peab Aasta Kaubandustegu olema kooskõlas ausa ja eetilise kaubanduse põhimõtetega.</p>
  795. <p><strong>Palun levitage seda üleskutset ka oma koostööpartnerite hulgas!</strong></p>
  796. <p><strong>Aasta Kaubandustegu võitja(d) valitakse <a href="https://pood.aripaev.ee/konverentsid-kaubanduse-aastakongress-2025" target="_blank" rel="noopener">Kaubanduse Aastakongressil</a> 8.10.2025</strong></p>
  797. <p><strong>Eelmiste aastate võitjad on:</strong></p>
  798. <ul>
  799. <li>Kaitseministeeriumi koostööprojekt „Kaitsetahe“, mis kutsuti ellu ettevõtetega Coop Pank, A. Le Coq, Balbiino, Apotheka, Tere, Goldtime, Linnamäe Lihatööstus jt.</li>
  800. <li>Viru Keskus AS, transformatsiooni eest klassikalisest moekeskusest tänapäevaseks  täisfunktsionaalseks linnasüdameks.</li>
  801. <li>Reitan Convenience Estonia AS Eesti esimese mehitamata kaupluse avamise eest.</li>
  802. <li>Eesti Kaupmeeste Liit muutuvtunnilepingute pilootprojekti eest.</li>
  803. <li>Maxima Eesti OÜ Eesti esimese mobiilse ostupuldi turule toomise eest.</li>
  804. <li>Pro Optika  Zeiss Vision Centre kontseptsioonikaupluse avamise eest.</li>
  805. <li>COOP Eesti sularahateenuse kõikides COOP kauplustes võimaldamise eest</li>
  806. <li>Astri Grupp Balti Jaama Turu arenduse eest</li>
  807. <li>Rahva Raamat eristuva ja pidevalt üllatava ostukeskkonna eest</li>
  808. <li>Apotheka Apteegid uue apteegikeskkonna kontseptsiooni ja innovaatilise tervisliku eluviisi edendamise eest</li>
  809. <li>Circle K Eesti (Statoil Fuel &amp; Retail Eesti AS) klienditeenindaja positiivse kuvandi loomise ja kaubandussektori maine kujundamise eest.</li>
  810. </ul>
  811. <p>Fotol on 2024.aasta võitja<br /><strong>Foto: Raul Mee</strong></p></div>
  812. </div>
  813. </div>
  818. </div>
  821. </div>
  822. <p>The post <a href="https://kaupmeesteliit.ee/uudised/vali-aasta-kaubandustegu-2025/">Vali Aasta Kaubandustegu 2025!</a> appeared first on <a href="https://kaupmeesteliit.ee">Eesti Kaupmeeste Liit</a>.</p>
  823. ]]></content:encoded>
  827. </item>
  828. <item>
  829. <title>Algas registreerumine Kaubanduse Aastakongressile 2025</title>
  830. <link>https://kaupmeesteliit.ee/uudised/algas-registreerumine-kaubanduse-aastakongressile-2025/</link>
  832. <dc:creator><![CDATA[Katrin]]></dc:creator>
  833. <pubDate>Tue, 27 May 2025 08:15:19 +0000</pubDate>
  834. <category><![CDATA[Uudised]]></category>
  835. <guid isPermaLink="false">https://kaupmeesteliit.ee/?p=13502</guid>
  836.  
  837. <description><![CDATA[<p>The post <a href="https://kaupmeesteliit.ee/uudised/algas-registreerumine-kaubanduse-aastakongressile-2025/">Algas registreerumine Kaubanduse Aastakongressile 2025</a> appeared first on <a href="https://kaupmeesteliit.ee">Eesti Kaupmeeste Liit</a>.</p>
  838. ]]></description>
  839. <content:encoded><![CDATA[<div id="postituse-alamleht" class="et_pb_section et_pb_section_9 et_section_regular" >
  846. <div class="et_pb_row et_pb_row_14">
  847. <div class="et_pb_column et_pb_column_4_4 et_pb_column_19  et_pb_css_mix_blend_mode_passthrough et-last-child">
  852. <div class="et_pb_module et_pb_text et_pb_text_14  et_pb_text_align_justified et_pb_bg_layout_light">
  857. <div class="et_pb_text_inner"><p>Toimumise aeg: <strong>08.10.2025</strong><br />Toimumiskoht: <strong>T1 Venue</strong>, T1 keskus 3. korrus</p>
  858. <p><a href="https://pood.aripaev.ee/konverentsid-kaubanduse-aastakongress-2025" target="_blank" rel="noopener">Kaubanduse Aastakongress</a> on iga-aastane kohtumispaik Eesti kaubanduse tippudele, ettevõtjatele, analüütikutele ja visionääridele. Sel aastal uurime, kuidas kaubanduses päriselt läheb, kuhu liigume, ning millised piirid on valmis nihkuma — olgu need geograafilised, digitaalsed või mentaalsed.</p>
  859. <p>Päev algab suurte küsimustega: milline on hetkeolukord, kuidas mõjutavad meid makromajandus ja tarbijakäitumine? Seejärel vaatame tulevikku – nii demograafilise, geopoliitilise kui ka regulatiivse pilguga.</p>
  860. <p>Tänavuse kongressi fookuses on ka edulood Eesti ettevõtetelt, kes on suutnud edukalt välisturgudele laieneda. Kuuleme, kuidas Denim Dream on kanda kinnitanud Poolas ning kuidas Bellus mööbel liigub Euroopas.</p>
  861. <p>Päeva lõpetab inspireeriv ja tulevikku vaatav osa: tarbijatrendid, väärtushinnangute muutus, tehnoloogia mõju ning mõtted sellest, milline võiks olla Eesti kaubandus 10 aasta pärast.</p>
  862. <p>Kongressi eesmärk on pakkuda mõtteainet, praktilist väärtust ja julgustust. Võta aeg maha oma igapäevatööst, et näha suurt pilti – ja liikuda targalt edasi.</p>
  863. <p><strong>Registreeru </strong><strong><a href="https://pood.aripaev.ee/konverentsid-kaubanduse-aastakongress-2025/5604#Toimumiskuup%C3%A4evad">SIIN</a></strong> või saada enda osalussoov<strong> <a href="mailto:maarit@kaubandus.ee">maarit@kaubandus.ee</a> </strong></p>
  864. <p><em>Hetkel kehtib avalikult soodushind kuni 20. juunini 329 eurot (+km)</em></p></div>
  865. </div><div class="et_pb_module et_pb_text et_pb_text_15  et_pb_text_align_left et_pb_bg_layout_light">
  870. <div class="et_pb_text_inner"><p><strong>Kaupmeeste Liidu liikmetele kehtivad kongressile registreerimiseks erihinnad.</strong><br />Küsi sooduskoodi <a href="mailto:info@kaupmeesteliit.ee" target="_blank" rel="noopener">info@kaupmeesteliit.ee</a></p></div>
  871. </div>
  872. </div>
  877. </div><div class="et_pb_row et_pb_row_15">
  878. <div class="et_pb_column et_pb_column_4_4 et_pb_column_20  et_pb_css_mix_blend_mode_passthrough et-last-child">
  883. <div class="et_pb_module et_pb_text et_pb_text_16  et_pb_text_align_left et_pb_bg_layout_light">
  888. <div class="et_pb_text_inner"><p><strong>Miks osaleda kongressil?</strong></p>
  889. <ol>
  890. <li>Suur pilt selgeks: makromajandus, tarbijad, regulatsioonid</li>
  891. <li>Inspiratsioon ja õppetunnid Eesti edulugudest</li>
  892. <li>Tulevikutrendid, mis mõjutavad otseselt Sinu äri</li>
  893. <li>Võrgustumine oma ala tippudega</li>
  894. <li>Uue vaatenurga ja julguse saamine</li>
  895. </ol>
  896. <p><strong>Tervitades ja peatsete kohtumisteni<br /></strong><strong>Nele Peil (Kaupmeeste Liit) ja Maarit Eerme (Kaubandus.ee)</strong></p></div>
  897. </div>
  898. </div>
  903. </div>
  906. </div>
  907. <p>The post <a href="https://kaupmeesteliit.ee/uudised/algas-registreerumine-kaubanduse-aastakongressile-2025/">Algas registreerumine Kaubanduse Aastakongressile 2025</a> appeared first on <a href="https://kaupmeesteliit.ee">Eesti Kaupmeeste Liit</a>.</p>
  908. ]]></content:encoded>
  912. </item>
  913. </channel>
  914. </rss>
  915.  

If you would like to create a banner that links to this page (i.e. this validation result), do the following:

  1. Download the "valid RSS" banner.

  2. Upload the image to your own server. (This step is important. Please do not link directly to the image on this server.)

  3. Add this HTML to your page (change the image src attribute if necessary):

If you would like to create a text link instead, here is the URL you can use:

http://www.feedvalidator.org/check.cgi?url=https%3A//kaupmeesteliit.ee/feed/

Home · About · News · Docs · Terms

 
Copyright © 2002-9 Sam Ruby, Mark Pilgrim, Joseph Walton, and Phil Ringnalda